Käis, Johannes

Johannes Käis (26. XII 1885 Rosma koolimaja, Timo vald – 29. VI 1950 Tromsi, Põlva vald), pedagoog, kooliuuendusliikumise juht, Anette Käisi abikaasa. Lõpetas 1904 eksternina Peterburi õpetajate instituudi ja 1918 Petrogradi ülikooli. Töötas 1903–17 Lätimaal õpetajana, 1917–20 Vologda õpetajate instituudis direktorina ja Pihkva rahvaharidusinstituudis õppejõuna. Tuli 1920 Eestisse; oli 1920–21 haridusministeeriumis riigikoolinõunik (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja koostas algkooli õppekavad), 1921–30 Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931–40 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940–41 hariduse rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1944–47 haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ja 1947–50 koolide inspektor, 1940–41 ja 1945–49 ühtlasi ajakirja Nõukogude Kool toimetaja. Rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas uuenduspedagoogika alusel õpetajate koolitust. Juhtis 1930. aastail teooria ja praktikaga tegelevat kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja, ning 1938–40 õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi (suveülikooli). Avaldanud kogumiku „Loenguid ja kokkuvõtteid” I–II (1938–39) ja aastaraamatu „Teel töökoolile” I–IV (1924–29). Toimetanud metoodilise sarja „Uusi teid algõpetuses” (1931–36, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja juhenditega) ning bülletääni Kooliuuenduslane (1933–40). Avaldas 1946 kogumikus „Valitud tööd” varasemad kirjutised, mistõttu teda süüdistati kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises ning ta pidi töölt lahkuma; tema teosed olid 1960. aastate keskpaigani keelustatud. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945).

Töid

• Isetegevus ja individuaalne tööviis (1935, ²1992, soome keeles 1937) 

Kirjandus

• Koolile pühendatud elu. Koostaja F. Eisen. Tallinn, 1985
• Valik Johannes Käisi töid. Koostaja F. Eisen. Tallinn, 1989
• Kooli-raamat. Johannes Käis. Koostaja F. Eisen. Tartu, 1996, ²2004