Ots, Karl

Karl Ots (Kaarel Robert; 18. IX 1882 Narva – 4. II 1961 Tallinn), laulja (tenor). Eesti Näitlejate Liidu (1936) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1959). Isa puusepp ja koorijuht ning Ilmarise seltsi asutajaid Hans Otto, ema kangur ja koorilaulja Marie Otto. Poeg Georg Ots.

Lõpetas 1901 Narva linnakooli. Laulmist õppis 1913–18 Petrogradi rahvakonservatooriumis Gavriil Morskoi ja N. Moreva juures, täiendas end 1924–25 Itaalias ja hiljem ka Tallinnas Armanda degli Abbati juhendusel. Töötas 1902–20 raudteelasena: 1902–13 Narvas (mängis ühtlasi Võitleja ja Ilmarise seltsis), 1913–18 Petrogradis ja 1918–20 Moskvas (osales mõlemas linnas eesti seltsides). Oli 1920–57 Estonia solist, aastani 1923 baritonirollides. Esines kammer‑ ja oratooriumilauljana (Händeli „Simson”, Haydni „Loomine”, Hiobi „Suitsev Siinai”, Tamverki „Taavet ja Koljat”), mängis filmis („Kui saabub õhtu”, 1955, Tallinnfilm), tegutses laulupedagoogina.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1945), Eesti NSV rahvakunstnik (1957). 

Osi

Ülo – Karl Ots, Juta – Ida Loo-Talvari. Aava „Vikerlased“. (Estonia, 1928)

Eleazar – Karl Ots. Halevy „Juuditar“. (Estonia, 1931)

  • Edi von Stierbing (O. Strausi Ringi ümber armastuse, 1921)
  • Valentin (Gounod’ Faust, 1921)
  • Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1922)
  • Stefan (Falli Lõbus talupoeg, 1923)
  • Radames (Verdi Aida, 1923 ja 1932)
  • Hoffmann (Offenbachi Hoffmanni lood, 1924 ja 1934)
  • Pedro (d’Albert’i Madalik, 1924 ja 1937)
  • Raoul (Meyerbeeri Hugenotid, 1924)
  • Sinodal (Rubinsteini Deemon, 1924)
  • Jenik (Smetana Müüdud mõrsja, 1924 ja 1937)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca, 1925)
  • Matthias (Kienzli Evangeeliumimees, 1925)
  • Hermann (Tšaikovski Padaemand, 1926, 1934, 1940 ja 1946)
  • Rodolfo (Puccini Boheem, 1926)
  • Manrico (Verdi Trubaduur, 1927)
  • Lohengrin (Wagneri Lohengrin, 1927 ja 1935)
  • Pinkerton (Puccini Madame Butterfly, 1927)
  • des Grieux (Massenet’ Manon, 1928)
  • Tybalt (Gounod’ Romeo ja Julia, 1928 ja 1938)
  • Ülo (Aava Vikerlased, 1928, 1935 ja 1942)
  • Vürst (Dargomõžski Näkineid, 1929 ja 1936)
  • Otello (Verdi Otello, 1929)
  • Vale‑Dmitri (Mussorgski Boriss Godunov, 1930)
  • Tannhäuser (Wagneri Tannhäuser, 1930 ja 1942)
  • Eleazar (Halévy Juuditar, 1931)
  • André Chénier (Giordano André Chénier, 1931)
  • Cordelius (A. Lemba Armastus ja surm, 1931)
  • don José (Bizet’ Carmen, 1932, 1940 ja 1942)
  • Lembitu (Vedro Kaupo, 1932)
  • Simson (Saint‑Saënsi Simson ja Delila, 1933)
  • Tristan (Wagneri Tristan ja Isolde, 1933)
  • Gennaro (Wolf‑Ferrari Madonna ehe, 1935)
  • Canio (Leoncavallo Pajatsid, 1936)
  • Jim (Puccini Tütarlaps Läänest, 1937)
  • Andrei (Tšaikovski Mazepa, 1938)
  • Grigori (Dzeržinski Vaikne Don, 1939 ja 1947)
  • Pong (Puccini Turandot, 1939)
  • Levko (Rimski‑Korsakovi Maiöö, 1940)
  • Kulle (E. Kapi Tasuleegid, 1945 ja 1948)
  • Parun (Ernesaksa Pühajärv, 1946)
  • Saare Juhan (Ernesaksa Tormide rand, 1949)
  • Taat (Krassevi Külmataat, 1950)
  • Kolhoositaat (Ernesaksa Käsikäes, 1955)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 26 ja 29
  • G. Ernesaks. Stseene ja aariaid oop. „Tormide rand” (LP, 1954)
  • Karl Ots (LP, 1972)
  • Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 7 (CD, 2005)
  • Rahvusooper Estonia 100, 2, 7 (CD, 2006)

Kirjandus

  • H. Kõrvits. Karl Ots. Tallinn, 1968
  • Gr. Theater, Konzerte, Forträge: In der "Margarete"... – Revaler Bote, 15. november 1921
  • T. Lemba. „Aida” [arvustus]. – Päevaleht, 24. veebruar 1923
  • T. Lemba. „Aida” [K. Otsa tuluõhtu]. – Päevaleht, 29. märts 1924
  • A. Lemba. Däämon [arvustus: A. Rubinsteini ooper "Deemon"]. – Waba Maa, 22. mai 1924
  • T. Lemba. Aida [arvustus]. – Päevaleht, 1. oktoober 1925
  • A. Lemba. „Padaemand” „Estonias” [arvustus]. – Waba Maa, 24. jaanuar 1926
  • A. Lemba. K. Otsa tuluõhtu [arvustus]. – Waba Maa, 24. veebruar 1927
  • A. Adson. Tallinna teatrielu möödunud poolhooajal. – Looming 1928, 1
  • A. Lemba. Näkineid uute solistidega. – Waba Maa, 19. märts 1929
  • O. Kurmiste. "Juuditar" Estoonias [J. F. Halévy ooper]. – Rahva Sõna, 17. jaanuar 1931
  • R. K.‑P. Hooaja avamine „Estoonia” teatris [U. Giordano ooper "Andrea Chénier"]. – Päevaleht, 8. september 1931
  • P. P. Lüdig. Ooper „Carmeni” esietendus „Estonias”. – Kaja, 9. aprill 1932
  • Karl Otsa juubelikontsert. – Kaja, 3. september 1932
  • Karl Ots 50-aastane. – Vaba Maa, 18. september 1932
  • T. Lemba. „Tristan ja Isolde” „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 17. oktoober 1933
  • Ed. W. „Hoffmanni lood” esietendusel. – Uudisleht, 11. september 1934
  • E. Visnapuu. K. Ots "Lohengrinis" [arvustus: R. Wagneri ooper]. – Uus Eesti, 3. detsember 1935
  • Karl Ots viisteist aastat "Estonia" laval. – Muusikaleht 1936, 1
  • A. W. Ooperi probleemidest ja ooperilauljast: Juubelijutt Karl Otsaga. – Uus Eesti, 17. jaanuar 1936
  • A. Lemba. K. Otsa tuluõhtu [arvustus: P. Tšaikovski ooper "Padaemand"]. – Waba Maa, 20. jaanuar 1936
  • E. Visnapuu. Karl Otsa tuluõhtu [arvustus]. – Uus Eesti, 20. jaanuar 1936
  • T. Lemba. „Madalik” Estonias. – Päevaleht, 4. jaanuar 1937
  • R. Päts. N. Vene ooper „Vaikne Don”. – Postimees, 18. jaanuar 1939
  • W. Mettus. „Carmeni” tegelasist ja lavastusest. – Päevaleht, 30. jaanuar 1940
  • ArA. Ooper "Estonias": Tannhäuser uuslavastuses [R. Wagner] – Maa Sõna, 15. oktoober 1942
  • E. Link; A. Tamarkin. „Käsikäes”. – Sirp ja Vasar, 27. mai 1955
  • H. Pedusaar. Loomingurikas elu. – Sirp ja Vasar, 13. september 1957
  • K. Leichter. Karl Ots 75-aastane. – Noorte Hääl, 13. september 1957; K. Leichter. Keset muusikat. Tartu, 1997
  • Karl Ots [nekroloog]. – Rahva Hääl, Noorte Hääl, 7. veebruar 1961
  • Karl Ots [nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. veebruar 1961
  • M. Taras. Karl Otsa sünniaastapäevaks. – Sirp ja Vasar, 14. september 1962
  • M. Taras. Eesti NSV rahvakunstnik Karl Ots. – Kodumaa, 19. september 1962
  • J. Šumakov. Kolm Otsa. – Sirp ja Vasar, 4. oktoober 1963
  • A. Üksip. Karl Otsast. – A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • H. Kõrvits. Karl Ots. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • H. Pedusaar. Meie tenorite Nestor. – Teater. Muusika. Kino 1982, 7
  • H. Pedusaar. Karl Ots 100. – Sirp ja Vasar, 10. september 1982
  • Mälestuseks: Karl Ots. – Eesti Päevaleht, 18. september 1999
  • M. Märtin. Eesti muusikaelu 70 aastat tagasi. – Muusika 2002, 6
  • K. Saareke. Otsade perekond. – K. Saareke. Elu kui kabaree.Tallinn, 2005, 2015
  • H. Pedusaar. "Tuljaku" kõrge noot. – Elukiri 2005, 12
  • H. Pedusaar. Alguseks sai "Tuljaku" lõpunoot. – H. Pedusaar. Kive „Estonia” alusmüürist. Tallinn, 2006
  • K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933-1949. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • J. Muttika. Georg Otsa sugupuu. – Eesti Ekspress, 15. november 2007
  • A. Põldmäe. Peterburi - hariduse ja kultuuri nõutamise keskus eestlastele. – Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009
  • M. Kalkun. Legend isast ja pojast, Karl ja Georg Otsast. – Võrumaa Teataja, 4. juuli 2009
  • Х. Педусаар. Старейший певец Эстонии. – Советская Эстония, 18 сентября 1957

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja muusikamuuseum, fond T160

Välislinke

Lohengrin – Karl Ots, Elsa – Olga Torokoff-Tiedenberg. Wagneri „Lohengrin“. (Estonia, 1927)

Veenus – Niini Loona, Tannhäuser – Karl Ots. Wagneri „Tannhäuser“. (Estonia, 1930)

Tristan – Karl Ots, Isolde – Olga Torokoff-Tiedeberg. Wagneri „Tristan ja Isolde“. (Estonia, 1933)

Simson – Karl Ots, Delila – Amanda Liberts-Rebane. Saint-Saënsi „Simson ja Delila“. (Estonia, 1933)

Gennaro – Karl Ots. Wolf-Ferrari „Madonna ehe“. (Estonia, 1935)

Tannhäuser – Karl Ots, Veenus – Ia Uudelepp. Wagneri „Tannhäuser“. (Estonia, 1942)

ETBL, 2000 (V. Paalma); muudetud 2017