Oks, Andres

Andres Oks (2. IX 1947 Türi – 28. VI 2006 Viljandi), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa raudteelane, ema moeateljee juhataja.

Õppis 1966–67 Ugala õppestuudios, lõpetas 1967 Paide Kaugõppekeskkooli. Töötas 1969–2002 Ugalas.

Osi

  • Tiit (Liivese Madalrõhkkond, 1969)
  • Giacomo Franci (De Filippo Komöödia kool, 1970)
  • Jacob (Hellmani Metsade taga, 1971)
  • Mowgli (Kiplingi ja Laose Mowgli, 1973)
  • Ferdõštšenko (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
  • Perry (Albee’ Kõik aias, 1982)
  • Šargajov (Dudaravi Üle läve, 1984)
  • Spintho (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1987)
  • Tooman (Vilde Side, 1988)
  • Kulikov (Razumovskaja Aed ilma mullata, 1989)
  • Sam (Pinteri Kojutulek, 1990)
  • Kämp (Kalmuse ja Tammearu Jumalad lahkuvad Maalt, 1991)
  • Johannes (Saluri Meie kallis osmik, 1992)
  • Vanamoor (Lutsu ja Komissarovi Nukitsamees, 1992)
  • Fernand Mondego (Dumas’ ja Kasterpalu Krahv Monte‑Cristo, 1993)
  • Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 1993)
  • papa Gonzales (Williamsi Suvi ja suits, 1994)
  • Stanley (Milleri Proovireisija surm, 1996)
  • Ben Zeharja (Babeli Loojang, 1997)
  • krahv Bellievre (Schilleri Maria Stuart, 1997)
  • Lipuvere Mart (Vilde Vigased pruudid, 1999)
  • Mikko Yrjöpoeg (Hämemaa Naiste naljad, meeste mängud, 1999)
  • Medina Sidonia (Schilleri Don Carlos, 2000)
  • Jeremiah Smith (Dostojevski ja Gvozdkovi Alandatud ja solvatud, 2001)
  • Nils Raudselg (Lundgreni Unistus Mallorcast, 2001)

Kirjandus

  • E. Vaigur. Neli sõpra rambivalgusest. – Võitlev Sõna, 14. märts 1974
  • A. Oks. Elu – see on ilus kontsert. Intervjueerinud J. Kressa – Sakala, 6. september 1997
  • [Nekroloog]. – Sirp, 7. juuli 2006

ETBL, 2000 (I. Vaher); täiendatud 2016 (T. Truuvert)