Oks, Andres

Andres Oks (2. IX 1947 Türi – 28. VI 2006 Viljandi), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa raudteelane, ema moeateljee juhataja.

Õppis 1966–67 Ugala õppestuudios, lõpetas 1967 Paide Kaugõppekeskkooli. Töötas 1969–2002 Ugalas.

Osi

• Tiit (Liivese Madalrõhkkond, 1969)
• Giacomo Franci (De Filippo Komöödia kool, 1970)
• Jacob (Hellmani Metsade taga, 1971)
• Mowgli (Kiplingi ja Laose Mowgli, 1973)
• Ferdõštšenko (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
• Perry (Albee’ Kõik aias, 1982)
• Šargajov (Dudaravi Üle läve, 1984)
• Spintho (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1987)
• Tooman (Vilde Side, 1988)
• Kulikov (Razumovskaja Aed ilma mullata, 1989)
• Sam (Pinteri Kojutulek, 1990)
• Kämp (Kalmuse ja Tammearu Jumalad lahkuvad Maalt, 1991)
• Johannes (Saluri Meie kallis osmik, 1992)
• Vanamoor (Lutsu ja Komissarovi Nukitsamees, 1992)
• Fernand Mondego (Dumas’ ja Kasterpalu Krahv Monte‑Cristo, 1993)
• Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 1993)
• papa Gonzales (Williamsi Suvi ja suits, 1994)
• Stanley (Milleri Proovireisija surm, 1996)
• Ben Zeharja (Babeli Loojang, 1997)
• krahv Bellievre (Schilleri Maria Stuart, 1997)
• Lipuvere Mart (Vilde Vigased pruudid, 1999)
• Mikko Yrjöpoeg (Hämemaa Naiste naljad, meeste mängud, 1999)
• Medina Sidonia (Schilleri Don Carlos, 2000)
• Jeremiah Smith (Dostojevski ja Gvozdkovi Alandatud ja solvatud, 2001)
• Nils Raudselg (Lundgreni Unistus Mallorcast, 2001)

Kirjandus

• E. Vaigur. Neli sõpra rambivalgusest. – Võitlev Sõna, 14. märts 1974
• A. Oks. Elu – see on ilus kontsert. Intervjueerinud J. Kressa – Sakala, 6. september 1997
• [Nekroloog]. – Sirp, 7. juuli 2006