Hugo Murre (aastani 1934 Mollart; 23. V 1924, Märjamaa – 25. V 2011, Märjamaa), teatridirektor.

Lõpetas 1937 Märjamaa vallakooli, 1941 Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli raamatupidamise haru, 1949 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli. Hiljem oli vabakuulaja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, osales täienduskursustel Moskva ülikooli juures ning sai täiendõpet psühholoogia alal.

Töötas 1941 lühiajaliselt Haapsalu Tarbijate Kooperatiivis. Sõja alguses evakueerus tagalasse, 1942 mobiliseeriti. Pärast demobiliseerimist 1945 töötas mitmel pool tantsuõpetajana, seejärel suunati tööle Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Keskkomiteesse instruktorina. 1949 asus tööle NSV Liidu Kunstifondi Eesti Osakonna Kunstitoodete Kombinaadi meistrina ning hiljem Tallinna Kunstitoodete kombinaadi nahkehistöö ateljee juhatajana. Töötas 1950–1970 Draamateatris direktorina, samaaegselt ka Eesti NSV Loengute Keskbüroos mittekoosseisulise lektorina. Tehniliste uuenduste sisseviimine Draamateatris (pöördlava kasutamine, kõrgetasemeline lavavalgustus) pani aluse  tööle teatritehnika ja teatritehnoloogia konsultandina projekteerimisinstituudis Giproteatr. Oli ka Tallinna linnanõukogu saadik, kultuurikomisjoni esimees ning 1960. aastatel NSV Liidu liiduvabariikide kultuuripäevade üks algatajatest ja läbiviijatest. Oli 1970–74 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kinofikatsiooni Valitsuse juhataja ning 1974–85 kaubanduse, projekteerimise ja reklaami ettevõtte direktor.

Koduloohuvilisena uuris ning kogus Märjamaa ajalugu. 2002 loodi tema eestvedamisel koduloohuviliste ühendus Märjamaa Tunatoimkond. Avaldanud mälestusteraamatud "Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina" (2006) ja "Mälestuste raamat, ehk, Minu elu enne teatrit ja minu elu pärast teatrit on ikka nagu üks teater olnud" (2008),  järjejutte („Ööbik”, 1999 ajalehes Nädaline), följetone, esseid, humoreske ning kogumiku „Romantilise mehe jutud” (2007).