mullavesi, mullas olev vesi, mis pärineb sademeist (sh kokkutuisanud lumest) või on mujalt juurde voo­lanud. Veeaur sisaldub mullaõhus, on mullas väga liikuv, veevaru kujundajana kohati oluline, kuid tai­med teda ei omasta ja ta ei osale mullaprotsessides. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisse ning osaleb mulla keemi­lise seisundi kujundamises ja mullaprotsessides. Füüsikaliselt seotud vett hoiavad molekulaarjõud mulla tahketel osakestel, sellest hügroskoopsusvesi on liikumatu ja taimedele omastamatu, kilevesi aga liigub raskesti paksemalt kihilt õhemale ning taimed omastavad seda halvasti. Vaba vesi asub ja/või liigub nii kapillaarseis (kapillaarvesi) kui ka mittekapillaarseis (gravitatsioonivesi) mullaosakeste vaheruumides ehk poorides. Kapillaarvetest asub liikumatu kapillaarvesi raske lõimisega muldade helmjate kapillaaride paksemais osades sorptsiooniliselt suletud veena ja kergete muldade osakeste kokkupuutekohtades pendulaarveena ning on taime­dele raskesti omastatav ja mullaprotsessides vähe­aktiivne. Rippuv kapillaarvesi moodustub sademeist ja juurdevoolanud pinnaveest ning on paljude mul­dade põhiline veevaru. Toetuv kapillaarvesi kujuneb põhjavee kohale ja moodustab nn kapillaarvöötme, ta on oluline kõrge põhjaveetasemega gleistunud, glei- ja soomuldades (teistes muldades asub ta nii­võrd sügaval, et taimede veega varustajana ei toimi ja mullaprotsessides ei osale). Gravitatsioonivetest asub nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarseis poorides pärast lume sulamist ja kestvaid sademeid, ta on lühiajaline ja tema mõjul eemaldub mullast lahustuvaid aineid. Toetuv gravitatsioonivesi moo­dustub vettpidavale või vett halvasti läbilaskvale kihile (mullahorisondile) nõrguvast veest, teda on kas ajutiselt (ülaveena) või pidevalt (põhjaveena).

EME 2, 2009