Merzin, Leonhard

Leonhard Merzin (10. II 1934 Roela asula, Voore vald – 2. I 1990 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1961) ja Kinoliidu liige (1973). Vanemad päevilised. Helena Merzini isa.

Õppis 1951–52 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakonnas, lõpetas 1969 Viljandi kultuurikooli. Alustas teatritegevust rahvateatrite ja näiteringide näitejuhina ja dekoraatorina, oli 1957–60 Vanemuise koorilaulja, töötas 1960–63 Ugalas, 1963–66 Rakvere Teatris (mõlemas ka dekoraatorina) ning 1966–79 (vaheaegadega) Vanemuises. Mänginud telelavastustes („Koerad”, 1968) ja ligi 50 filmis („Külmale maale”, 1965, Eesti Telefilm; „Kevade”, 1969, Tallinnfilm; „Vaikne hooaeg”, 1968; „Kuningas Lear”, 1970, mõlemad Lenfilm; „Tagasipöördumine ellu”, 1972; „Sajandi sõit”, 1986, mõlemad Mosfilm). Tuntud ka maalijana. Temast on film „Leonhard” (1994, Väike Orav). Ilmunud on tema mälestusteraamat „Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi” (2005).

Osi

• Leonardo ja Bassanio (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1958 Vanemuises)
• Pangadirektor (Wuolijoki Vastumürk, 1959 Ugalas)
• Valdis (Vigante Igavesti haljad palmid, 1960)
• Imant (Priede Vika esimene ball, 1960)
• Indrek (Tammsaare ja Vahuri Mauruse kool, 1961)
• Ross (Remarque’i Lõpp‑peatus, 1962)
• Val (Williamsi Orpheus laskub põrgusse, 1963 Ugalas)
• Kovaljov (Sofronovi Hoidke elavaid poegi, 1963 Rakvere Teatris)
• Jalaka Jaan ja Saaremaa Priidu (Kitzbergi Püve talus, 1964)
• Feste (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1964)
• Aadam (Kaalepi Iidamast ja Aadamast, 1967)
• Mastakov (Gorki Vanamees, 1968)
• Danworth (Milleri Saalemi nõiad, 1969)
• Peter (Dealney Mee maik, 1969)
• Paris (Offenbachi Ilus Helena, 1969)
• professor Miilas (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1976)
• Waga (Andrzejewski, J. Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)

Kirjandus

• S. Levin. Rõõmustav tutvus. V. Vigante „Igavesti haljad palmid”. – Õhtuleht, 2. detsember 1960
• S. Levin. Teatrikirjad Viljandist. – Sirp ja Vasar, 3. august 1962
• Ü. Taavas. Kaasaegne Orpheus kaasaegses põrgus. – Edasi, 2. juuni 1963
• Leonhard Merzin. Intervjueerinud A. Esko. – Edasi, 22. juuni 1973
• H. Aadla. Leonhard Merzin. – Edasi, 5. jaanuar 1990
• [Nekroloog]. – Reede, 12. jaanuar 1990
• R. Hanson, I. Karro. Õpetaja Laur on surnud. – Edasi, 14. jaanuar 1990
• H. Merzin. Filminäitleja Leonhard Merzin. – Tartu Postimees, 12. veebruar 1999
• J. Püttsepp. Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna. – Tartu Postimees, 12. veebruar 1999
• 1000 tartlast läbi aegade. Tartu, 2003
• E. Eha. Tähed panevad ilmaruumi särama. Viljandi, 2014
• A. Viira. Leonhard Merzini tütar Ilona: „Aegade algusest saadik olen olnud oma isasse armunud”. – Õhtuleht, 18. veebruar 2014

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T616

Välislink

• Leonhard Merzin Eesti filmi andmebaasis

Sandra Kaleeja – Astrid Relve, Valdis Veetra – Leonhard Merzin. Vigante „Igavesti haljad palmid”. (Ugala, 1960)

Greta – Ines Parker, Ross – Leonhard Merzin. Remarque’i „Lõpp-peatus“. (Ugala, 1962)

Pavel Kovaljov – Leonhard Merzin. Sofronov „Hoidke elavaid poegi“. (Rakvere Teater, 1963)

Lady – Sirje Raudsik, Val – Leonhard Merzin. Williamsi „Orpheus laskub põrgusse“. (Ugala, 1963)

Feste – Leonhard Merzin. Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö“. (Rakvere Teater, 1964)

Peter – Leonhard Merzin, Helen – Lia Laats. Dealney „Mee maik“. (Vanemuine, 1969)

Daunforth – Leonhard Merzin, John Procktor – Einari Koppel. Milleri „Saalemi nõiad“. (Vanemuine, 1969)