Menning, Karl

Karl Menning (11. V 1874 Tartu – 5. III 1941 Tartu), teatrijuht, lavastaja, kriitik ja diplomaat. Eesti Näitlejate Liidu auliige (1936). Ludvig Menningu poolvend. Isa majaomanik ja veovoorimees.

Lõpetas 1893 Tartus gümnaasiumi ja 1902 Tartu Ülikooli usuteaduskonna (töötas 1903–04 abiõpetajana), lavastamist õppis 1904 Münchenis, Viinis ja Pariisis ning 1905–06 Berliinis Max Reinhardti režiistuudios. Oli 1906–14 kutselise Vanemuise esimene teatrijuht, 1914–18 Päevalehe teatri‑ ja kontserdiarvustaja, 1918–19 Eesti Vabariigi esindaja Kopenhaagenis ja 1920–21 Skandinaavia riikides, 1921–33 saadik Saksamaal ja 1934–37 Lätis. Pani aluse eesti professionaalsele näitejuhtimiskunstile, kasvatas esimese põlvkonna kutselisi näitlejaid (Anna Altleis, Ants Simm, Anna Markus, August Sunne, Mari Möldre, Eduard Türk jt), pööras erilist tähelepanu rahvusdramaturgia arendamisele (koostöö August Kitzbergi, Oskar Lutsuga). Avaldas teose „Eesti näitekirjanduse ajalugu” (1902).

On ilmunud Menningu artiklikogumikud „Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski. Valimik Karl Menningu publitsistikat” (1970, koostanud Kalju Haan) ja „Teatritegu” (2008, koostanud Hando Runnel). Temast on Ilmar Külveti näidend „Menning” (1977; lavastatud Vanemuises 1990). Tartus on tema mälestussammas (2006, Mare Mikof).  

Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk 1936. Vabadusristi III liigi 2. järgu kavaler.

Lavastusi

• Kitzbergi Tuulte pöörises (1906 ja 1910)
• Bjørnsoni Noorpaar (1906)
• Heijermansi Lootus õnnistuse peale (1907)
• Freytagi Ajakirjanikud (1907)
• Hauptmanni Voorimees Henschel (1907)
• Tolstoi Pimeduse võimuses (1908)
• Ibseni Rahvavaenlane (1908)
• Sudermanni Au (1908)
• Shaw’ Kangelased (1908)
• Gorki Põhjas (1909
• Kitzbergi Saabastega kass (1909)
• C. Hauptmanni Ephraimi tütar (1909)
• Rutoffi Vastu vett (1910)
• Schnitzleri Armumäng (1910)
• Ibseni Tondid (Kummitused) (1911)
• Bjørnsoni Üle jõu (1911)
• Kitzbergi Libahunt (1911) ja Kauka jumal (1912)
• Hauptmanni Rose Bernd (1912)
• Lutsu Paunvere (1912) ja Kapsapea (1913)
• Rosenow’ Kust varjud ei kao (1913)
• Ibseni Rosmersholm (1913)
• Vilde Tabamata ime (1913)
• Lange Simson ja Delila (1914)
• Strindbergi Surmatants I ja II (1914)

Kirjandus

• K. Haan. Karl Menning ja teater „Vanemuine”. Tallinn, 1987
• Hoia Ronk. [K. A. Hindrey]. Kaasaegsed. Karl Menning. – Postimees, 7. mai 1923
• K. E. Sööt. „Vanemuise” elukutseline näiteseltskond 1906–1925. „Vanemuine” 1865–1925. Tartu, 1925
• A. Adson. Das estnische Theater. Tartu, 1933
• J. Luiga. Päevamured II. Tartu, 1934
• Karl Menning 60-aastane. – Postimees, 11. mai 1934
• N. Andresen. Eesti kutselise teatri alustalad. – Teater 1936, 6
• R. Tarmo. Mälestusi Menningi teatrist. – Teater 1936, 6
• J. Pert. Ääremärkusi Karl Menningi stiilist. – Teater 1936, 12
• K. A. Hindrey. Ei miimidele punu pärgi järelilm... Menningu ansambl. – Teater 1937, 7
• Karl Menningi 65. sünnipäevaks. – Teater 1939, 5
• B. Linde. Karl Menning – eesti kunstiteatri looja. – Teater 1939, 5
• R. K-p. Karl Menning surnud. – Sirp ja Vasar, 15. märts 1941
• R. Kangro-Pool. Karl Menning. Eesti kutselise teatri isa. – Teater ja Muusika 1941, 4
• A. Konsa. „Olen mänginud sante ja kuningatare, punamütsikest ja saabastega kassi”. [Mälestused]. – Rahva Hääl, 28.september 1945
• P. Põldroos. Tähtsamaid etappe eesti teatri arenguloos. – Eesti Nõukogude Teater. Almanahh II. Tallinn, 1956
• L. Reiman. Rambivalgus süttib. Lund, 1956
• E. Reining. Karl Menning ja ta teater. – Tulimuld 1956, 5
• K. Kask. Märkmeid Karl Menningu lahkumise kohta teatrist. – Eesti Nõukogude Teater. Almanahh IV. Tallinn, 1959
• L. Hansen. „Vanemuise” radadelt. Tallinn, 1960
• M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963
• E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
• K. Haan, L. Laidvee. Karl Menningu memoriaalikogu Kirjandusmuuseumis. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed IV. Tallinn, 1966
• V. Pütsep. Karl Menningu mõtteid trükisõnas. – Edasi, 11. mai 1969
• E. Parek. Mälestusi ja mõtisklusi K. Menningust. – Keel ja Kirjandus 1969, 8
• K. Kask. Teatritegijad, alustajad. Tallinn, 1970
• K. Ird. Mõtlemisi juubelieelses suures saginas-raginas. – Sirp ja Vasar, 25. september 1970
• V. Pütsep. K. Menning sulemehena. – Edasi, 27. september 1970
• K. Ird. Ühest väga suurest eesti teatrimehest. – Looming 1974, 5
• K. Haan. Karl Menning 100. – Sirp ja Vasar, 11. mai 1974
• V. Pütsep.  Menning ja tänane „Vanemuine” . – Edasi, 12. mai 1974
• M. Loit. Hetk Karl Menninguga. – Tartu Riiklik Ülikool, 17. mai 1974
• A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
• A. Järv. Kompromissitu kunstinõudleja: 120 aastat Karl Menningu sünnist. – Postimees, 12. mai 1994
• J. Luiga. Mäss ja meelehaigus. Koostaja H. Runnel. Tartu, 1995 
• J. Luiga. Hingejõu ilmed. Koostaja H. Runnel. Tartu, 1995
• F. Kull. Mässumehi ja boheemlasi. Tallinn, 1996
• E. Medijainen. Eesti saatkond Berliinis. – Looming 1997, 1
• K. Haan. Mitte see, kel tugevam rusik. – Eesti Päevaleht, 11. mai 1999
• E. Parek. Tartu – minu lapsepõlve linn (1907-1916). – Tuna 2000, 3
• L. Tormis, M. Kolk. Eri teid pidi Eesti teatrini: vestlus kutselise teatri sünnivaludest. – Teater. Muusika. Kino 2006, 2
• M. Kasterpalu. Vanemuine – ja päris algusest kuni teatriuuenduseni. – Postimees, 8. märts 2006
• A. Kull. Teatrijuht tõusis suure poliitika kujundajaks. – Tartu Postimees, 7. oktoober 2008
• S. Karja. Eesti teatri õnneliku lõpuga kurbmäng? – Teater. Muusika. Kino 2009, 3
• H. Palamets. Kaks kõva kivi Vanemuises. – Tartu Ekspress, 27. veebruar 2014
• H. Palamets. Menning solvub ja lahkub. – Tartu Ekspress, 6. märts 2014

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T272
• Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 234

Välislinke

• Karl Menning Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Karl Menning veebisaidil Kreutzwaldi sajand
• Ajalootund R2-s: Esimene eestlasest professionaalne lavastaja K. Menning. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)