Tagasi ETBL-i avalehele

külvik

Külvik traktori haakes

Hobukülvik (Tallinfilmi mängufilmis Ideaalmaastik)

külvik, külvimasin, kultuurtaimede seemnete külvamise masin. Jõuallika järgi eristatakse käsi-, hobu-, traktori- ja autokülvikuid, jõuallikaga ühendamise viisi järgi haake-, ripp-, poolripp- ja liikurkülvikuid, külvatava kultuuri järgi teravilja-, maisi-, peedi-, heinaseemne- jm külvikuid, külviviisi järgi laus-, reas-, pesas- ja täppiskülvikuid, külvivõtte järgi otse- ja tüükülvikuid, külvi jm tööoperatsioonide ühitamise järgi kultivaator-, väetur-, frees- jm külvikuid ning põimkülvikuid, seemne liikumis­viisi järgi mehaanilisi, pneumaatilisi ehk pneumokülvikuid ja hüdraulilisi ehk hüdrokülvikuid, külviseadise järgi rull-, ketas- jm külvikuid ning seemendi järgi ketas-, sahk- ja käppkülvikuid. Universaalkülvikutega saab külvata mitut külvist (nt teravilja-, kaunvilja- ja linaseemet), lisaseadistega ka teravilja- ja heinaseemet üheaeg­selt (teravilja-heinaseemnekülvik). Erikülvikuga saab külvata ainult üht liiki külvist (peedikülvik, maisikülvik), põimkülvikud võimaldavad külviaegset mullaharimist (silumist, kobestamist, rullimist), mineraalväetistega väetamist ning seemnete või mulla pestitsiididega töötlemist. Külviku tähtsaim osa on külviseadis ehk annusti, mis tagab seemnete väljumise külvisekastist või etteande jaotusseadistele (pneumokülvikud) ühtlase vooluna, ühe­suguste annustena või ühe seemne kaupa (täppiskülvikud). Külviseadisest suunduvad seemned külvisejuha kaudu seemendi tekitatud vakku (reas-, pesas- ja täppiskülvikutel) või paiskuvad maapinnale laiali (lauskülvikutel). Külvikuga võib ühendada märgisteid, jälgitsaid, jäljekobesteid jm lisaseadiseid.

Eestisse ilmusid lauskülvikud 19. sajandi lõpul, reaskülvikud 20. sajandi esimestel kümnendi­tel, nende kasutamine edenes aeglaselt. Reaskülvikud (hobureaskülvikud) võeti kasutusele 1930. aastate keskel. 1931–32 valmis Tallinnas Vene-Balti tehases esimene Eesti reaskülviseadis Olümpia, mis paigaldati hobukultivaatorile. 1934 hakati Tartus G. ja H. Lellepi metallitehases tootma hobureaskülvikuid (7-, 9- ja 11-realised).

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008 (A. Reintam)