Kuslap, Voldemar

Voldemar Kuslap (24. IX 1937 Oudova, Venemaa), laulja (bariton). Eesti Teatriliidu liige (1967). Isa talunik, ema kodune. Abikaasa Kaie Kuslap.

Lõpetas 1963 Tartu Muusikakooli (õpetaja Alma Kurtna) ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi klass). Oli 1957–59 Tõrva linna kultuurimaja kunstiline juht ja direktor. Laulis 1964–65 Estonia kooris, olnud 1965–2010 samas solist, teinud üle 90 ooperi- ja operetirolli. Töötanud 1974–79 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis laulupedagoogina (õpilasi: Vaike Kiik, Tiit Aruvee). Esinenud kammerlauljana. Tegutsenud levilauljana, osalenud paljudel lauluvõistlustel (nt Tippmeloodia, Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, „Mehed, meri ja maa”) ning olnud paljude Eesti heliloojate, sh Arne Oidi, Uno Naissoo, Valter Ojakääru, Gennadi Podelski ja Hans Hindpere laulude esmaesitaja. Salvestanud Eesti Raadios ligi 300 helitööd, esinenud eri koosseisudega paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Sri Lankal. Mänginud ("Mehed ei nuta", 1968, Eesti Telefilm) ja osalenud filmides ("Ooperiball". 1974, Tallinnfilm,; "Igihaljas bel canto", 1976, Eesti Telefilm). Mänginud ka sõnalavastustes (Kalli "Raadio Null", 1997 Vanalinnastuudios; Lennuki "Kadrioru vanad", 2005 Vana Baskini Teatris). Temast on portreefilm „Laulab Voldemar Kuslap” (Eesti Telefilm, 1978), sama pealkirja kannab ka tema menulaulude noodikogumik (1976).

I koht Sotšis rahvusvahelisel noorsoolaulude festivalil 1968, eriauhind Bulgaarias rahvusvahelisel estraadilauljate võistlusel Kuldne Orfeus 1971, I koht Eesti estraadilauljate võistlusel 1968.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1973), Georg Otsa preemia 1976, Valgetähe V klassi teenetemärk 2001, Tallinna raemedal 2014.

Osi

• Pootsman (Tambergi Raudne kodu, 1965)
• Mees (Raudmäe Kiri nõudmiseni, 1965)
• Fernand de Champlatreux (Hervé Mamzelle Nitouche, 1966)
• Enn (Valgre ja Raudmäe Muinaslugu muusikas, 1967)
• Jean ja Kuningas (Dobrzanski Kuninga loož, 1969)
• Friesner (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1969 ja 1990)
• Cervantes/Don Quijote (Leigh’ Mees La Manchast, 1971)
• Poeet (Rossini Türklane Itaalias, 1971)
• Ben (Menotti Telefon, 1973),
• Markii ja Parun (Verdi Traviata, 1974 ja 1997)
• Malatesta (Donizetti Don Pasquale, 1974)
• don Giovanni (Mozarti Don Giovanni, 1975)
• Cyrano ja de Guiche (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976 ja 1995)
• Mike Shadow (Stravinski Elupõletaja tähelend, 1977)
• Kapellmeister (Cimarosa Kapellmeister, 1978)
• Alfio (Mascagni Talupoja au, 1978)
• Herman ja Augustin (Kõrveri Kuskil Montparnasse’il, 1980)
• Aristide de Faublas (Ábrahámi Savoy ball, 1982)
• Escamillo ja Moralès (Bizet’ Carmen, 1982)
• don Carlos (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
• Henri Murger (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
• Schultz (Masteroffi/Kanderi Kabaree, 1984)
• Melisso (Händeli Alcina, 1985)
• Sepa Jaan ja parun Hastfer (Põldmäe Raeooper, 1986 Tallinna raekojas)
• Lempelius (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
• Fruma-Sarah (Bocki Viiuldaja katusel, 1989)
• doktor Dulcamara (Donizetti Armujook, 1989)
• Populescu (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
• Papageno ja Jutlustaja (Mozarti Võluflööt, 1991)
• Ratsatalunik (Sallineni Ratsamees, 1991)
• Õpetaja Laur (Vinteri Kevade, 1991)
• Lescaut (Massenet’ Manon, 1992)
• Feri (Kálmáni Silva, 1992 ja 1995)
• Zsupán (Straussi Mustlasparun, 1993)
• Aristide (Porteri Can-Can, 1993)
• Pukk (Kõrveri Laanelill, 1994 Estonia talveaias)
• Peaminister (Straussi Viini veri, 1994 ja 2004)
• Bartolo (Mozarti Figaro pulm, 1996)
• Frank (Straussi Nahkhiir, 1997)
• Amantio di Nicolao (Puccini Gianni Schicchi, 1997)
• Uku (Hermanni ja Kangro Uku ja Vanemuine ning R. Kangro Uku ja Ecu, 1998 Rotermanni Soolalaos)
• Avalik arvamus (Offenbachi Ilus Helena, 1999)
• Taat (Ehala Nukitsamees, 1999)
• Sir Osgood Fielding (Styne’i Sugar, 2000)
• Delacqua (Straussi Öö Veneetsias, 2000)
• Nikititš (Mussorgski Boriss Godunov, 2001)
• parun Mirko Zeta (Lehári Lõbus lesk, 2002)
• Hundipalu Tiit (Raadiku Vargamäe tõde ja õigus, 2003)
• Buonafede (Haydni Elu kuu peal, 2005 ja 2007 Nargen Operas)
• Moritz von Schwind (Schuberti ja Berte Kolme neitsi maja, 2005)
• Tsirkusedirektor (Kálmáni Tsirkusprintsess, 2015)
• Voldemar (Pihla Metsa forte, 2018 Eesti Draamateatris)

Helikandjad

• E. Tamberg „Raudne kodu” (LP, 1966)
• RAT „Estonia” ooperisoliste III (LP, 1978)
• Meeletu rüütel (CD, 1997)
• Viimane suudlus (CD, 2000)
• Armastuse laul (CD, 2000)
• Koduigatsus (CD, 2000)
• Eesti kullafond. Voldemar Kuslap (2 CD-d, 2012)

Kirjandus

• Voldemar Kuslap (1986)
• P. Tali. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas (2011)
• R. Talisoo. Voldemar Kuslap. – Kodumaa, 4. september 1968
• V. Raun.Tee laulu juurde. – Kultuur ja Elu 1969, 8
• O. Liivik. Uus muusikaline lugu. – Teatrimärkmik 1965–67
• L. Metsaalt. Alati omade keskel. – Noorte Hääl, 17. jaanuar 1971
• H. Tõnson. „Mees la Manchast“. – Sirp ja Vasar, 26. veebruar 1971
• H. Tõnson. Valgust ja varje. – Sirp ja Vasar, 16. jaanuar 1976
• V. Kuslap. Tagasivaated. Intervjueerinud R. Põder. – Noorus 1976, 8
• H. Tõnson. „Usaldage kõiges Mozarti muusikat!“. – Sirp ja Vasar, 29. oktoober 1976
• H. Tõnson. Meistriks saamine seisab veel ees.  – Teatrimärkmik 1975/76
• H. Tõnson. „Ball on „Savoys“…”. – Sirp ja Vasar, 11. juuni 1982
• R. Sule. Kontvõõrana kihluspeol. – Sirp ja Vasar, 3. september 1982
• V. Kuslap. Sünnipäevajutt. Intervjueerinud M. Värk. – Sirp ja Vasar, 25. september 1987
• V. Kuslap. Kui laulab Voldemar Kuslap. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Rahva Hääl, 19. november 1992
• Vastab Voldemar Kuslap. Intervjueerinud H. Tõnson. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
• K. Pappel. Mustlasparuni saabumine. – Õhtuleht, 21. aprill 1993
• L. Leesi. „Can-Can“ Estonias. – Päevaleht, 10. jaanuar 1994
• V. Kuslap. „Kodurahu on hingelise tasakaalu säilitamise alus“. Intervjueerinud P. Palm. – Eesti Sõnumid, 23. juuli 1994
• V. Kuslap. Georg Otsaga aastad ja Otsata aastad. – Muusikaleht, 1995, 3
• M. Põldmäe. Rüütellik Voldemar Kuslap. – Eesti Päevaleht, 25. september 1997
• M. Berg. Olen mänginud oma unistuste rolle. – Elukiri 2000, 1
• K. Taim. Juubilar Voldemar Kuslap : „Olen õnnelik inimene”. – SL Õhtuleht, 21. september 2002
• Voldemar Kuslap. Intervjueerinud  R. Made. – Eesti Naine 2003, 5
• E. Tammer. Elu jõud: tuntud eestlaste elulood.  [Tallinn], 2004
• Bariton Voldemar Kuslap : jumalale tänu, et tööd on. Intervjueerinud J. Pino. – SL Õhtuleht, 5. veebruar 2005
• R. Elp. Õnne Sulle soovime. – Eesti Päevaleht, 7. august 2006
• Voldemar Kuslap : Nüüd juba oskan häälega talupoeglikult ümber käia. – Maaleht, 27. september 2012
• Voldemar Kuslap, mees La Murastest. Intervjueerinud R. Jussila. – Aplaus 2012, 5

Välislinke

• Estraaditähestik: Voldemar Kuslap. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1982)
• Muusikaline tund. Voldemar Kuslap – 50. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1987)
• Tarmo album: Voldemar Kuslap. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1995)
• Vikerkäär. Voldemar Kuslap. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1997)
• Portree. Voldemar Kuslap. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2007)
• Tähelaev: Voldemar Kuslap. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2009)
• Päevatee. Voldemar Kuslap.  – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2011)

Anna – Aino Külvand, Freisner – Voldemar Kuslap. Tubina „Barbara von Tisenhusen”. (Estonia, 1969)

Voldemar Kuslap ja Helgi Sallo esinemas Eesti ja Läti operetisolistide kontserdil Riias, 1981.