kiivi, kiivi-aktiniidia vili, piklikmunajas, kuni kanamunasuurune, pruun, karvane, õhukese kestaga mari; mass 65–100 g. Kultuurliigiks aretati kiivi-aktiniidia hiljuti hiina aktiniidiast (Actinidia chinensis). Kiivi on 20. sajandi lõpukümnendite üllatuspuuvili, varem tunti teda üksnes Hiinas. Vilja kreemivärvilist südamikku ümbritseb paljude väikeste mustjaspruu­nide seemnete ring, sügavroheline mahlakas viljaliha meenutab maitselt nii maasikat kui ka viinamarja ja sisaldab 0,06–0,16% C-vitamiini, kaaliumi, mag­neesiumi, fosforit ja rauda. Kiivit süüakse kas kooritult või lusikaga koore seest, temast tehakse džemmi, mahla, želeed ja konservi ning teda kuivatatakse või lisatakse tükikestena jäätisele, jogurtile ja puuvilja­salatile. Temperatuuril 0°C säilib kiivi 4–6 kuud. Kõige rohkem kasvab kiivisid Uus-Meremaal.

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011