aktiniidia
Südajas aktiniidia
aktiniidia (Actinidia), peamiselt kahekojaliste heitlehiste puitliaanide perekond; umbes 40 liiki Ida- ja Kagu-Aasias. Valged, kollakad või punakad, harilikult lõhnavad õied asetsevad ebasarikais või üksikult, enamasti meeldiva maitse ja lõhnaga C-vitamiinirohked viljad (marjad) on söödavad toorelt ning töödeldult. Kultuurtaimena viljeldakse eelkõige soojalembesi liike: kiivi-aktiniidiat (A. deliciosa), hiina aktiniidiat (A. chinensis) ja teravahambalist aktiniidiat (A. arguta). Eestisse toodud 3 liigist on talvekindlaim ja tuntuim valge- ja roosalaiguliste lehtedega südajas aktiniidia (A. kolomikta), mis kasvab liaanina 15 m, puuna umbes 2 m kõrguseks. Õitseb juunis-juulis, valged, vahel ka kollakad või punakad õied paiknevad ebasarikais või üksikult. Viljad (marjad) on piklikud, rohelise koore ja viljalihaga, meeldiva maitsega, valmivad septembris. Kuivatatud aktiniida vilju tarvitatakse ka raviks, nad on tõhus biostimulaator verevaeguse, kehalise ja vaimse nõrkuse ning depressiooni korral.
Loe täiendavalt artiklit kiivi.
Välislingid
- Kiivi Toidutare kodulehel
- U. Kokassaar. Vitamiinisüst kiivilt Terviselehe kodulehel
- T. Niiberg. Aktiniidia ehk põhjamaa kiivi on tõeline C-vitamiinipomm Aialehe kodulehel
VE, 2006; EME 1, 2008 (A. Paju, K. Kask)
