Käsmu
Käsmu rand
Käsmu kirik
Käsmu, küla Lääne-Virumaal Vihula vallas Käsmu poolsaarel Käsmu lahe ääres, kuulub Lahemaa rahvusparki; 114 elanikku (2000). Suvituskoht, valdav on ühekorruseline puithoonestus, mis põhiosas on rajatud 20. sajandil. Rohkesti huviväärsusi: kirik (ehitatud 1863), kalmistu (Signe Tiedemanni hauasammas, autor Juhan Raudsepp). Käsmus on meremuuseum (tegutseb Aarne Vaigu eestvõttel, endises piirivalvekordonis), rahvamaja ja Eesti Kirjanike Liidu loomemaja. Käsmu on Eesti rändrahnurohkeimaid piirkondi, temaga külgneb Eesti ulatuslikumaid kivikülve. Kaitse all on Lemeti kivi (ümbermõõt 22 m ja kõrgus 5,2 m; ranna lähedal meres) ja Saadumetsa suurkivi (ümbermõõt 21,1 m; Käsmu–Võsu maantee ääres).
Ajalugu
Käsmu küla peatänav 1953. aastal
Esimest korda on Käsmut mainitud 1453 Aaspere mõisale kuuluva rannana (strand tho Kesemo), asustuse kohta on teateid aastast 1524 (Kaszmekul). 19. sajandi II poolel kujunes Käsmu küla (tollal ka Kasperwiek) põhjaranniku tähtsaimaks rannakülaks: sealt pärinevad paljud Eesti silmapaistvad meremehed ja merendustegelased, isegi terved suguvõsad (näiteks Kristenbrun), seal avati 1884. aastal Käsmu merekool (nüüd Käsmu meremuuseum). Küla lähedal oli laadimiskoht, laevade varju- ja purjekate talvesadam ning laevaehituskoht (esimene purjekas Salme valmis 1891), 1892 valmis tuletorn. Võsu jõe suudmes oli 20. sajandi algul väike vaiadel laevasild.
Pärast Teist maailmasõda on Käsmu küla randa ehitatud kivimuul, sildumiskai ja paadikuur.
Kirjandus
- K. Kristenbrun, A. Kurepalu. Käsmu. Tallinn, 1994
MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011
