Kristenbrun (perekond)

Kristenbrun, Käsmu laevaomanike, purjelaeva-ehitajate ja meremeeste suguvõsa.

Esiisa Mart (perekonnanimesid veel polnud) sündis Käsmus mardipäeval (10. XI) 1791, oli kohaliku paruni kalalaeva kipper ja saadeti 1830 Siberisse, sest ta tabati soolaga salakaubitsemiselt. Tema poeg Toomas Kristenbrun (1809–65) vedas oma alusel Tallinna küttepuid ja sai surma metsalangetamisel. Toomasel oli 4 poega ja 5 tütart. Pojad jätkasid kalapüüki. Joosep Kristenbrun (7. II 1839 Käsmu – 30. VI 1917 Käsmu) tõi 1864 Soomest esimese laeva – 2-mastilise jaala Seura – ja jäi selle kipriks. Joosep ja tema 2 venda olid ka Käsmu merekooli (1884) asutajad (Joosep oli pikka aega kooli hoolekandekomitee esimees) ning Käsmu ja kogu Viru ranniku esimese kaugsõidupurjeka (kolmemastiline Salme, 1891) ehituse organiseerija ja peamine osanik. Johannes Kristenbrun (1833–1906) ja Jakob Kristenbrun (5. XI 1846 Käsmu – 26. IX 1927 Käsmu) sõitsid samuti purjelaevajuhtidena kõrge vanuseni merd. Neist viimane alustas Eesti kauneima purjelaeva Tormilind (1920–22) ehitamist. Joosepil oli 3 poega ja 5 tütart, vanim poeg Jakob Kristenbrun (1889–1916) sõitis merd kaptenina ja suri noorelt tuberkuloosi (nagu ta vennad ja 2 õdegi). Jakobil oli 5 last, pojad Gustav Kristenbrun (14. VIII 1880 Palmse – 1942 Venemaa) ja Eduard Kristenbrun (1882–1941) hakkasid samuti noorelt merd sõitma. Gustav sai 1902 kaugsõidukapteni paberid, oli 1900–11 purjelaeva Julia ja 1912–27 purjelaeva Anette kapten, 1927–37 ka laevaühingu Käsmu Laevaomanikud juhatajaid; mõlemad küüditati 1941 koos perega Venemaale, surid stalinlike repressioonide ohvrina Siberi vangilaagris (Gustav Sverdlovski oblastis, Eduard Krasnojarski krais). Gustavil oli 4 poega ja 2 tütart, pojad Jakob Kristenbrun (1913–2008) ja Evald Kristenbrun (1917–37) valisid samuti meremehe elukutse; Evald hukkus Tormilinnu madrusena. Viimane meremehest Kristenbrun – Jakob – oli aurikul Ella tüürimees ning õpetas pärast Teist maailmasõda Tallinna kutsekeskkoolis nr 1 noori meremehi.