Kärdla
 |
| Kärdla üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 3634 |
| Pindala | 4,5 km2 |
| Linna õigused | 1938 |
| Vallavanem | Georg Linkov |
| Maakond | Hiiu maakond |
Kärdla, vallasisene linn Hiiumaa kirderannikul, Hiiu maakonna ja Hiiu valla halduskeskus.
Asub madalaveelise Tareste ehk Kärdla lahe ääres rannikumadalikul. Kärdla idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäe kõrgendikule, mis on osa Kärdla meteoriidikraatri ringvallist. Linna läbivad Nuutri jõe alamjooks ning Kammioja ja Liivaoja, loodeosas leidub survelist põhjavett.
Kärdlas on konstaablijaoskond, Hiiumaa päästeosakond ja komando.
Hiiumaa muuseum
Rahvastik
| Kärdla elanike arv | |
| 1881 | 1516 |
| 1884 | 1588 |
| 1889 | 2055 |
| 1897 | 1721 |
| 1913 | 1825 |
| 1922 | 1580 |
| 1934 | 1454 |
| 1939 | 1524 |
| 1941 | 1698 |
| 1959 | 2688 |
| 1970 | 2969 |
| 1976 | 3326 |
| 1989 | 4139 |
| 2000 | 3773 |
| 2003 | 3767 |
| 2010 | 3634 |
Pärast Eesti taasiseseisvumist (1991) viidi Hiiumaalt ära Vene piirivalveüksused, mille tõttu Kärdla elanike arv vähenes.
| Kärdla elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 4139 | 1030 | 25 | 2772 | 67 | 337 | 8 |
| 2000 | 3773 | 823 | 22 | 2393 | 63 | 557 | 15 |
| 2010 | 3634 | 495 | 14 | 2549 | 70 | 590 | 16 |
Ettevõtlus ja transport
| Kärdla töötajate jaotus tegevusalati (rahvaloenduse andmetel) | |||
| 1989 | 2000 | 2011 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 220 | 52 | |
| Kalandus | 24 | 98 | |
| Mäetööstus | 4 | 5 | |
| Töötlev tööstus | 704 | 257 | |
| Energia- ja veevarustus | 40 | 38 | |
| Ehitus | 352 | 135 | |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 196 | 257 | |
| Hotellid ja restoranid | 52 | 45 | |
| Veondus, laondus ja side | 268 | 154 | |
| Rahandus | 56 | 17 | |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 36 | 63 | |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 164 | 221 | |
| Haridus | 120 | 157 | |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 152 | 70 | |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 196 | 74 | |
| Töötajaid kokku | 2584 | 1647 | |
Tähtsamad töötleva tööstuse harud on toiduaine- ja plastitööstus. Maanteed ühendavad Kärdlat maakonna kahe aleviku Käina ja Kõrgessaarega ning kahe sadama – Heltermaa ja 12 kilomeetrit põhja pool Tahkuna poolsaarel asuva Lehtma sadamaga. Kärdla lennujaam asub linna lähedal Hiiessaares.
Kohvik Kärdlas (1980)
Haridus, kultuur ja tervishoid
Tegutsevad Kärdla Ühisgümnaasium (2002/03. õa 810, 2009/10. õa 525 õpilast) ja 2 huvikooli (muusikakool, spordikool). Suurim kultuuriasutus on Kärdla Kultuurikeskus (seal ka Kärdla Nukuteater), tegutseb linnaraamatukogu. Tähtsaim tervishoiuasutus on Hiiumaa Haigla. Peamised usuühingud on Kärdla Babtistikogudus, Kärdla Püha Ristija Johannese Kogudus, Kärdla Kristliku Osaduse Kogudus ja Adventistikogudus. Kalmistu asub linnast kirde pool. Kärdla linnani ulatub Tareste maastikukaitseala. Looduskaitse all on Kärdla linnapark (5,1 ha) ja rannapark (4,2 ha) ning Vabriku väljaku tamm ja Rannapaargu ees olev rändrahn. Geoloogiliselt on huviväärne Kärdla astrobleem.
Linnaplaneerimine
 |
Linna (pindala 5,5 km2) vanem osa hõlmab Vabriku väljaku (Hiiu-Kärdla kalevivabriku asukoht) ümbruse, seal on säilinud vabrikuametnike elamuid ja vanu töölismaju. Uuem keskus on endine turuplats Keskväljak, selle ääres asub ka kultuurikeskus. Rikkaliku haljastuse (sh liigirikkad Ranna- ja Linnapark), valdava väikehoonestuse, aedade ja puude (eriti sangleppade) rohkuse tõttu on Kärdla välisilmelt parklinn.
Ajalugu
Hiiu-Kärdla kalevivabrik
Kärdlat on esimest korda mainitud 1564 rootslaste küla ja vakusena (Kärtil). 1810. aastaks oli enamik rootsi peresid Kärdlast lahkunud ning Partsi mõis rajas sinna karjamõisa (Kertel, ka Kertelhof). 1830 toodi Suuremõisast Kärdlasse kalevivabrik (moodustas 1847. aastast 1890. aastateni koos töölisasulaga Kärdla vabrikuvalla). 1849 valmisid rannas laevasild ja sadamaait. 1860–83 töötas peale kalevivabriku Kärdla masinatehas (malmivalu, põllutööriistad, vankriteljed). 1863 valmis uus kirik (Pühalepa abikirik). 1920 sai Kärdla aleviks, linn on ta aastast 1938. Teise maailmasõja ajal põletasid NSV Liidu sõjaväelased oktoobris 1941 kalevivabriku ja purustasid sügisel 1944 õhurünnakuga sadama. 18. X 1941 – 3. X 1944 oli Kärdlas Saksa okupatsioon. 1946 sai Kärdla Hiiumaa maakonnalinnaks, 1950–90 oli ta rajoonikeskus. 30. X 2013 moodustas Hiiu valla koos Kõrgessaare vallaga.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2013
