Tagasi ETBL-i avalehele

Hiiu vald

Elanike arv (2011) 4112
Pindala 384 km2
Vallavanem Georg Linkov
Maakond Hiiumaa

Hiiu vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 30. X 2013 Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemisel, asub Hiiumaa loodeosas, keskus Kärdla vallasiseses linnas.

Asustus ja rahvastik

Asustust ei ole Tahkuna poolsaare keskosas ja valla kaguosas (Hiiumaa siseosa). Vallas on Kärdla linn, Kõrgessaare alevik ja 58 küla. Küladest suurimad on Lauka, Kõpu ja Paope.

Heigi, Heiste, Heistesoo, Hirmuste, Hüti, Isabella, Jõeranna, Jõesuu, Kalana, Kaleste, Kanapeeksi, Kauste, Kidaste, Kiduspe, Kiivera, Kodeste, Koidma, Kopa, Kurisu, Kõpu, Laasi, Lauka, Lehtma, Leigri, Lilbi, Luidja, Malvaste, Mangu, Mardihansu, Meelste, Metsaküla, Mudaste, Mägipe, Napi, Nõmme, Ogandi, Ojaküla, Otste, Palli, Paope, Pihla, Poama, Puski, Reigi, Risti, Rootsi, Sigala, Suurepsi, Suureranna, Sülluste, Tahkuna, Tammistu, Tiharu, Viita, Viitasoo, Vilima, Villamaa, Ülendi.

Vaata ka Hiiu valla elanike arv asulati

Loodus

Ristna kliburand

Piirneb loodes Läänemere lahtedega (Luidja, Paope, Reigi, Meelste), põhja ulatub Tahkuna poolsaar, läände Kõpu poolsaar. Asustus on peamiselt Kärdla linna, Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla ümbruses. Enamik vallast on metsane (metsamaa hõlmab enises Kõrgessaare valla alast 72%), palju on väikekülasid. Kõrgeim koht on Kõpu poolsaarel asuv Tornimägi (ka Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht, 68 m). Vallas on palju kaitsealasid: Tahkuna looduskaitseala (osaliselt), Pihla-Kaibaldi looduskaitseala (osaliselt), Luidja maastikukaitseala, Kõrgessaare looduskaitseala, Leigri looduskaitseala, Tihu looduskaitseala (osaliselt), Paope looduskaitseala ja Kõpu looduskaitseala. Kaitse all on 19 looduse üksikobjekti, sh 8 hiidrahnu ja 9 puud. Viimastest on kuulsaim Ülendi ohvripärn, mis hävis 1989. aastal põlengus, kuid ajab praegusel ajal jõudsalt võsusid ja haljendab. Kurisu, Lauka ja Pihla küla lähedal esineb karsti.

Kõrgessaare valla riigimetsi haldavad Hiiumaa metskonna Putkaste ja Kärdla metsandik

Ettevõtlus ja transport

Lehtma sadam

Valla kunagised suuremad ettevõtted on kas lõpetanud tegutsemise (AS Dagotar läks 2005. aastal pankrotti) või tegutsevad mujal (AS Dagomar ühines 2008. aastal AS Hiiu Kaluriga; mõlemad kalatööstused). Kõrgessaares jätkab tegutsemist OÜ Kõriku Puit (veondus). Vallas on 14 majutusteenust osutavat ettevõtet.

Lehtmas, Kõrgessaares ja Kalanas on sadam.

Kärdla linna ettevõtluse kohta vaata artiklit Kärdla linn.

 

Haridus ja kultuur

Huviväärsed on Kõpu tuletorn ning Ristna (ehitatud 1874, kõrgus jalamist 30 m) ja Tahkuna tuletorn (ehitatud 1875, Eesti kõrgeim, jalamist 43 m), Kõrgessaare mõis (säilinud kõrvalhooneid, sh 1880 rajatud viinavabrik) ja vallamaja (ehitatud 1896), Reigi kirik ja pastoraat (praegune kivikirik pärineb 18. ja 19. sajandi vahetusest, pastoraat 18. sajandi lõpust) ning Ristimägi. Kõrgessaares on raamatukogu, Laukas ja Kõpus raamatute laenutuspunkt, Laukas põhikool ning Kõpus internaatkool. Peale Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Reigi Jeesuse kiriku on vallas Kõrgessaare õigeusu Kristuse Sündimise kirik (Puski külas, ehitatud 1890. aasta paiku, kogudus tegutses aastani 1951). Luteri kogudusel oli Kõpus Mägipel abikirik ja Malvastes puukabel. Malvastes on Mihkli Talumuuseum. Hüti külas tegutses 17. sajandil klaasikoda (Eesti esimene).

Kärdla linna hariduse ja kultuuri kohta vaata artiklit Kärdla linn.

Kõpu tuletorn

Reigi kirik

Kõrgessaare mõisa viinaköök

  

Ajalugu

Reigi piirkond oli varem Hiiumaa suurimaid rootsi asustusega alasid (teateid aastast 1470). Enne 1781. aastat oli külas umbes 80 rootsi peret, pärast Kõrgessaare mõisale allunud rootslaste Hersoni (linn Ukrainas Dnepri alamjooksul) ümbrusesse küüditamist (1781) loendati kirikumõisas 67 rootslast.

Kõrgessaare vald oli Hiiumaal aastani 1950; enne 1946. aastat kuulus Läänemaasse. Staatus ennistati 10. IX 1992 Lauka vallana, alates 12. VII 1993 Kõrgessaare vald. 30. X 2013 tekkis Hiiu vald Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemisel.

EE 12, 2003; muudetud 2013