Kärdla meteoriidikraater asub Hiiumaa kirderannikul, mattunud setete ja settekivimite alla; läbimõõt ringvalli harjalt 4 km, sügavus üle 500 m. Tekkis Ordoviitsiumis umbes 455 miljonit aastat tagasi, kui umbes 200 m läbimõõduga asteroid langes edelakaarest 30º nurga all kiirusega 20–30 km/s nüüdisaegse Hiiumaa kohal olnud umbes 100 m sügavusse madalmerre ning plahvatas, tekitades kausikujulise algkraatri, mille keskele tekkis enam kui 100 m kõrgune ja 600–700 m läbimõõduga keskkõrgendik ning kraatri ümber 150–300 m kõrgune ringvall. Lööklaine purustas lubjakivilasundi mitme kilomeetri ulatuses väljaspool ringvalli ja tekitas keskmest 6–7 km ulatuses aluspõhja kivimite deformatsiooni. Kärdla meteoriidikraatrit täitvate ja katvate Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Alam-Siluri settekivimite paksus on suuresti erinev: süvikus kuni 400 m, kraatri vallil 14 m ja selle lähiümbruses umbes 100 m. Kraatri osade ebaühtlase vajumise tõttu on lubjakivikihid ringvalli nõlvadel kuni 30º kaldu ja erinevused samal sügavusel settinud kivimikihtide tasemete vahel kuni 120 m. Nüüdispinnamoes väljenduvad ainult kraatri ringvalli osad Paluküla (Paluküla kerge), Tubala ja Linnamäe kõrgendik.

Kärdla meteoriidikraater avastati 1970. aastatel geoloogilisel kaardistamisel. Kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1980 seoses löögimoondeilmingute avastamisega kraatri süviku impaktbretšades leiduvas kvartsis.

Kärdla meteoriidikraater. Mattunud kraater aluspõhja reljeefis (arvutimudel)

Kärdla meteoriidikraatri ringvallil Palukülas paljandub Vormsi lademe lubjakivi

Vaata ka seotud artiklit

• Eesti meteoriidikraatrid

Kirjandus

• K. Suuroja. Kärdla meteoriidikraater. Tallinn, 2001
• K. Suuroja. Kärdla meteoriidikraater. Tallinn, 2008
• K. Suuroja. Kärdla meteorite crater. Tallinn, 2008

EE 12, 2003; muudetud 2011