Jaapani jamss

jamss, ka dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid või jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; üle 250 liigi troopilistel aladel. Kultuurtaimena kasvatatakse Indohiina poolsaarel vesijamssi (D. alata), Lääne-Aafrikas valget (D. rotundata) ja kollast jamssi (D. cayenensis), Kariibi mere piirkonnas D. trifida't ning Lõuna-Hiinas D. apposita't. Inimeste toiduna on jamss oluline ainult Lääne-Aafrikas, teiste troopiliste mugulviljadega (bataat, maniokk) võrrel­des kasvatatakse teda vähe. Jamsil on väänduv või roniv 2–3 m (mõnel liigil 10–12 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Lehed on südajad või sõrmjad, õied lahksugulised. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 1–3 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda nn õhumugulad, mis tegelikult on lühenenud külgvõrsed. Need kasva­vad kuni õunasuuruseks, sisaldavad peale tärklise ka mürgiseid aineid. Paljude õhumugulate moodustu­mine vähendab saaki. Kasvuperioodi lõpus taime maapealsed osad kuivavad ja mugulatel algab puhkeperiood. Igal taimel kasvab üks mullasisene silinderjas (vesijamsil kerajas) mugul, mis kaalub 4–8, soodsates tingimuste korral 15–20 kg ning mille sisu on valge, kollane või punakas. Mugulasaak on olenevalt kasvutingimustest 100–300 ts/ha, mugulad sisaldavad palju tärklist (20–30%), maitselt meenutavad kartulit, neid tarvitatakse keedetult, praetult ja toorelt ning neist tehakse mitmesuguseid putrusid. Mõnel pool on jamsimugulad tärklisetootmise tooraineks. Vähesel määral sisaldub mugulates mürgiseid alkaloide (tanniini, saponiini), mis vees leotades või keetes eralduvad. Metsikus jamsis võib alkaloidisisaldus olla kuni 5%, mõnd liiki kasutatakse farmaatsiatööstuses. Jamsikasvatuseks on sobivaim temperatuur 25–30°C ja aasta sademetehulk 1500 mm. Enne vihmaperioodi tehakse huumusrikka mullaga põllul 1,2–1,5 m vahedega kuni 0,9 m kõrgused vaod või mullakuhilad, millesse 6–12 cm sügavusele pannakse väikesed jamsimugulad või suurte mugulate ülemised osad. Varte toetamiseks lüüakse maasse 1,8 m pikku­sed teibad. Lamandunud vartega taimede saak on palju väiksem. Jamsi kasvuaeg on 6–12 kuud. Hästi valminud kuivad jamsimugulad säilivad õhurikkas hoidlas ülesriputatult või riiulitel mitu kuud. Kui neid säili­tada liiga soojas, võib kaalukadu 6 kuu jooksul olla kuni 60%, jahedas hoidlas (temperatuur umbes 10°C) on säilituskadu väike. Jamsimugulaid lõigatakse ka viiludeks, kuivatatakse päikese käes ja jahvatatakse.

Välislingid

• Jamss Nami-Nami kodulehel
• M. Paalits. Sinu tulevane sõber – jamss Femme kodulehel
• Heal lapsel mitu nime – jamss Naisteka kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (E. Reimets); muudetud 2011