Granö, Olavi

Olavi Granö

Olavi Johannes Granö [gra:nö:] (27. V 1925 Helsingi), soome geograaf ja teadusloolane, Johannes Gabriel Granö poeg, dr. phil. (1955, Helsingi; Edgar Kanti õpilasi), Soome Teaduste Akadeemia liige (1970), Soome Akadeemia akadeemik (1980), Tartu Ülikooli audoktor (1989). Õppis 1944–50 Turu, Helsingi, Kopenhaageni ja Lundi ülikoolis botaanikat, geoloogiat ja geograafiat. Olnud 1962–88 Turu ülikooli geograafiaprofessor (aastast 1988 emeriitprofessor) ja 1984–94 kantsler, 1974–75 ühtlasi Soome Maateaduse Seltsi president.

Uurinud teadusfilosoofia ja infoteooria alusel looduse ja kultuuri muutumist. Omandanud rahvusvahelise tunnustuse saarestike ja rannikute uurijana. Uurinud eriti Soome skäärirohkeid rannikualasid ja rajanud Turu ülikooli Seili saarel asuva saarestikumere uurimise instituudi (1964–75 selle juhataja ja 1976–84 juhatuse esimees). Käinud uurimisreisil Himaalajas (1968) ja Siberis (1992). Lundis said 1950 alguse tema sidemed Eesti geograafi Edgar Kantiga. Taastanud 1973 teadussidemed Eestiga, arendanud aastast 1986 Tartu ja Turu ülikooli koostööd ning 1993 rajati temaga koostöös Kuressaarde Turu ülikooli täienduskoolituskeskuse Lääne-Eesti büroo. Toimetanud 7 teadusväljaannet, sh geograafia-ajakirja Terra. Mitme rahvusvahelise teadusseltsi auliige, sh Eesti Geograafia Seltsi auliige (2006) ning mitme ülikooli audoktor. Umbes 200 teadustrükist.

Talle on antud Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk (2001).

Töid

• Die Flora in ihrer Beziehung zur Kultur im Schärenhof von Porvoo in Südfinnland (1953)
• Natur und Wirtschaft an den Schärenküste vor Porvoo in Südfinnland (1955)
• Die Finnische Segelschiffahrt. Eine wirtschaftsgeographische Untersuchung (1957)
• External influence and internal change in the development of geography. – Geography, ideology and social concern (1981)
• J. G. Granö teadlaseisiksuse kujunemine. – Eesti Loodus 7, 1982
• Regionaaluurimise ja regionaalse arendamise traditsioone Turu ja Tartu Ülikoolis. – Akadeemia 11 , 1996