Gibraltari väin satelliidilt nähtuna

Gibraltari väin, antiikajal Fretum Herculeum (lad ’Herkulese merekitsus’), eraldab Euroopa Pürenee poolsaart Aafrikast, ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga; laius 14–44 km, vähim sügavus laevateel umbes 300 m. Rannikul kõrged kaljud, mida antiikajal tunti Heraklese sammastena.

Et Vahemeres ületab aurumine sademetest ja jõgedest saadava vee hulga, voolab väina pindmises osas sinna vett Atlandi ookeanist, vooluhulgalt võrdub see umbes 10 Volga jõega. Sügavamal hoovab vesi vastassuunas.

Gibraltari väin on maailma elavaima laevaliiklusega piirkondi. Väina põhjarannikul, Gibraltari kalju jalamil paikneb Briti mereväebaas (Gibraltari merekindlus) ja tähtsa punkerdusbaasiga vabasadam (sadamakohta kasutasid juba foiniiklased). Merekitsuse ääres asuvad Euroopas Algeciras ning Aafrikas Ceuta ja Tanger.

2003. aastal loodi väina põhjarannikule El Estrecho looduspark, et kaitsta väinaäärset loodust.

EE 3, 1988; MerLe, 1996; VE 2006; muudetud 2012