Emajõe-Suursoo sookaitseala
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala. Vaade Kalli jõelt
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala asub Peipsi nõos Emajõe suudmealal Tartumaal Luunja, Meeksi, Mäksa, Peipsiääre, Vara ja Võnnu valla maadel; pindala 18 130,6 ha. Asutatud 1981 sookaitsealana Eesti suurima suudmesoostiku kaitseks. Praegune staatus, kaitse-eeskirjad ja piirid aastast 2004. Soostik on tekkinud maismaa soostumisel, tema veerežiimi määravad Peipsi ja Emajõe veeseis. Emajõe lisa- ja harujõed ning ojad jaotavad soostiku omanäolisteks osadeks – Varnja, Kavastu, Suur-, Surnu-, Pilka, Jõmm-, Pedaspää ja Meerapalu sooks. Need erinevad üksteisest vanuse ja ilme poolest. Suurima ning ühtlasi keskse osa soostikust moodustab madalsoo. Kaitseala põhiväärtused on märgade elupaikade suur mitmekesisus ning Emajõe suudmesoostiku haruldased ja ohustatud kooslused. Kaitsealal pesitseb ka merikotkast (looduskaitse I kaitsekategooria). Kaitsealal on ligi 80 soosaart ja 8 madalat, muda- või turbapõhjaga järve, suurimad neist Leegu, Kalli ja Koosa järv. Muistsetest aegadest peale on soosaari kasutatud pelgupaigana. Emajõe-Suursoos on Eesti suurim jõhvikavaru.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
