Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti jõgede toitumine

Jõgede toitumine
Hüdroloogiline rajoon.  Äravool  Toitumine
Jõgi – veemõõtepost (mm/a) põhjaveest vihmaveest lumeveest
    (mm/a) (%) (mm/a) (%) (mm/a) (%)
Kagu-Eesti
Ürgorgude jõed
   Piusa – Petseri 232 117 50 41 18 74 32
   Võhandu – Himmiste 253 123 49 50 20 80 32
   Ahja – Koorvere 258 132 51 56 22 70 27
Teised jõed
   Väike Emajõgi – Tõlliste 253 63 25 108 43 82 32
   Õhne – Tõrva 252 101 40 80 32 71 28
Alutaguse
   Purtse – Lüganuse 255 63 25 90 35 102 40
   Roostoja – Tudulinna 266 50 19 97 36 119 45
Pandivere
   Põltsamaa – Pajusi 324 196 60 31 10 97 30
   Kunda – Sämi 369 199 54 70 19 100 27
   Valgejõgi – Vanaküla 272 158 58 30 11 84 31
Loode-Eesti
   Keila – Keila 289 101 35 92 32 96 33
   Kasari – Teenuse 307 85 27 122 40 100 33
Lääne-Eesti
   Velise – Vängla 273 28 10 149 55 96 35
   Vändra – Kiisa 284 41 14 124 44 119 42
Edela-Eesti
   Reiu – Surju 269 44 16 137 51 88 33
   Halliste – Riisa 287 73 25 121 42 93 33
   Navesti – Aesoo 290 82 28 114 39 94 33

Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest. Territoriaalselt on erinevate piirkondade jõgede toiteallikate omavaheline suhe suuresti erinev. Karstiala jõgedel (Põltsamaa, Kunda, Esna, Valgejõgi) ja Kagu-Eesti sügavates ürgorgudes voolavatel jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa) ulatub põhjaveelise toitumise osatähtsus 50–60%-ni aastasest äravoolust. Enamik Põhja-Eesti jõgesid algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikku ümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 10–20%.

Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis-aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutaguse jõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu).

Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete režiimist. Tuntavaim on vihmaveest põhjustatud veetaseme tõus ja äravoolu suurenemine sajuse sügise korral. Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise 2–3-päevase intensiivse vihmaga kaasnevad aga lühiajalised tulvad. Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune piirkond on esmajoones Lääne-Eesti madalik, kus Kasari jõgikonnas on põhjavette jõudev veehulk viirsavide tõttu Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste, Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksu järsem lang põhjustab niisugustes kohtades vihmavee kiirema äravoolu.

 

EE 11, 2002 ( A. Järvet)