Aserbaidžaani muusika

Mugaam on Aserbaidžaanis ka tänapäeval erakordselt populaarne (Mugaamifestival Bakuus 2010)

Aserbaidžaani ühehäälsele rahvamuusikale on omane meloodiline liikuvus, rikkalik ornamentika ja omapärane rütm. Keskaegsed vokaal-instrumentaalvormid mugaamid põhinevad kindlail helilaadidel. Rahvalaule esitab tavaliselt sooloesineja, ühiselt lauldakse neid harva. Iseseisvat tähtsust evib tantsumuusika, oluline on rahvalaulikute ašuugide kunst. Eelistatavad rahvapillid on tarr, saas, balaman, kemantša, surna, tütäk, uud ja däff. Tuntuimad rahvapillid on keelpillid tarr (tar), kemantša (kamança), saas (sas) ja uud (ud), puhkpillid balabaan (balaban), zurnaa (zurna), tütäkk (tütək) ja dudukk (düdük) ning trummid nagara (nağara) ja daff (dəf).

Hüseynqulu Sarabski Zülfügar nimiosas Hacıbәyovi ooperis „Aşug-Gərib”

Aserbaidžaani ooper ja muusikaline komöödia kasvasid välja rahvusliku muusika suulise traditsiooni sügavusest ja sulasid sellega vahetult ühte. Aserbaidžaani kaasaegsele professionaalsele muusikale pani aluse 20. sajandi esimesel kümnendil helilooja ja muusikateoreetik Üzeyir Hacıbəyov. Temalt pärineb ka esimene ooper Idamaades – „Lejli ja Medžnun” (esmalavastatud 1908). Tollest ajast väärib märkimist ka dirigendi ja helilooja Müslüm Maqomayevi, Zülfüqar Hacıbəyovi ning laulja Hüseynqulu Sarabski tegevus kutselise muusikateatri rajamisel.

Esimeste ooperite muusikalise materjali aluseks said mugaamid. 20. sajandi keskel sädeles Aserbaidžaanis oma heliloojate koolkond, kus paistavad silma Qara Qarayev (tema ballett „İldırımlı yollarla” („Kõue rada”, 1958) lavastati 1962 ka Estonias), Fikrәt Əmirov, sümfoonilise mugaami žanri alusepanija („Şur”, „Kürd ovşarı” 1948), Səid Rüstəmov (1907–83), Əfrasiyab Bədəlbəyli (1907–76), esimese rahvusliku balleti „Tornineid” („Qız qalası”, 1940) autor, Tofiq Quliyev (1917–2000), Soltan Hacıbəyov, Əşrəf Abbasov (1920–92), Cahangir Cahangirov (1921–92), Rauf Hacıyev ja Süleyman Ələsgərоv (1924–99), dirigent ja helilooja Niyazi, Arif Məlikov, interpreetidest Şövkət Məmmədova, Haqiqat Rzayeva (1907–69), Bülbül ja Rəşid Behbudov, Aserbaidžaani lauluteatri looja ja kauaaegne kunstiline juht.

Üzeyir Hacıbәyovi mälestusmärk Aserbaidžaani kunstimuuseumis

Qara Qarayevi monument Bakuus

Fikrət Əmirovi mälestusmärk Bakuu kangelaskalmistul

Müslüm Maqomayev (noorem), Fidan Qasımova ja Niyazi.

Nüüdisaegset Aserbaidžaani muusikaelu on kujundanud heliloojad Oqtay Kazımov (1932), Ramiz Mirişli (1934), Xəyyam Mirzəzadə (1935), Emin Sabitoglu (1937–2000), Ruhangiz Qasımova (1940), Fərəc Qarayev (1943), dirigent Rauf Abdullayev. Interpreetidest on enim tuntud Şəfiqə Axundova (1924–2013), Firəngiz Əhmədova, Lütfiyar İmanov (1928–2008), Zeynəb Xanlarova, Polad Bülbüloğlu, Müslüm Maqomayev, Fidan Qasımova, Xuraman Qasımova (1951, džässilauljatest džässi ja mugaami ühendanud Vagif Mustafazadə (1967. aasta Tallinna rahvusvahelise džässifestivali laureaat) ja tema tütar Aziza Mustafa Zade. Üha laiemat kandepinda leiab traditsiooniline muusika, sh mugaam (Alim Qasımov).

Estraadilauljatest on tuntud Brilliant Dadaşova (1965), Zülfiyyə Xanbabayeva (1967), Aygün Kazımova (1971), 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad Eldar Qasımov (1989) ja Nigar Camal (1980), Fərid Məmmədov (1991) jmt. 

Muusikaelu keskuses Bakuus asuvad Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteater (1920), muusikateater (1938), lauluteater (1966), konservatoorium (1921), filharmoonia (1936), sümfooniaorkester (1938), koorikapell, laulu- ja tantsuansambel ning estraadiorkester. Korraldatakse rahvusvahelisi muusikafestivale, sh Bakuu rahvusvaheline džässifestival, Rahvusvaheline mugaamifestival, Qəbələ rahvusvaheline muusikafestival, Mstislav Rostropovitši muusikafestival ja Üzeyir Hacıbəyovi rahvusvaheline muusikafestival.

Aserbaidžaani heliloojate liit on asutatud 1934, liikmeid 133 (1984).