Tagasi ETBL-i avalehele

Əmirov, Fikrәt

Monument Bakuus

Mälestustahvel majal Bakuus, kus Fikrət Əmirov elus 1970–84

Fikrət Əmirov [fikrät ämirov] (venepäraselt Fikret Amirov; (22. XI 1922 Gəncə – 20. II 1984 Bakuu), Aserbaidžaani helilooja ja pedagoog, Aserbaidžani NSV rahvakunstnik (1958), NSV Liidu rahvakunstnik (1965), sotsialistliku töö kangelane (1982); Aserbaidžaani heliloojate liidu (sekretär aastast 1956) ja NSV Liidu heliloojate liidu (sekretär aastast 1975) liige; Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1980).

Õppis Gәncә ja Bakuu muusikakoolis, lõpetas Aserbaidžaani riikliku konservatooriumi (1948, kompositsioon Boriss Zeidman, rahvamuusika Üzeiyr Hacıbәyov). Oli 1942–45 Gәncә filharmoonia ja muusikakooli direktor ja kunstiline juht, 1946–47 Aserbaidžaani riikliku filharmoonia kunstiline juht ja 1956–59 Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatri direktor.

Əmirovi loomingul on tihe seos aserbaidžaani rahvamuusikaga. Ta on rahvalauludel põhineva sümfoonilise mugaami žanri alusepanija („Şur”, „Kürd ovşarı” 1948), kus aserbaidžaani rahvalaul on ühendatud Lääne sümfoonilise muusikaga. Kirjutanud oopereid („Sevil”, 1953). 1950.–60. aastatel kirjutas peamiselt rahvusliku iseloomuga töid sümfooniaorkestrile („Aserbaidžaan”, 1950, „Aserbaidžaani capriccio”, 1961, „Sümfoonilised tantsud”, 1963), instrumentaalkontserte („Klaverikontsert araabia teemale orkestriga”, 1957). Kirjutanud ka balletimuusikat, kammermuusikat, muusikat sõnalavastustele ja paljudele filmidele.

Riiklik preemia 1949 („Şur”, „Kürd ovşarı”), 1980 (muusika balletile „Tuhat üks ööd”).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Fikrət Əmirovi nime kannab Gәncә filharmoonia, Aserbaidžaani riiklik laulu- ja tantsuansambel, muusikakoolid Bakuus, Gәncәs ja Sumqayıtis, tänavad Bakuus ja Gәncәs.

Tema isa Mәşәdi Cәmil Əmirov (1875–1928) oli tuntud tarimängija ja helilooja.

Poeg Cәmil Əmirov (1957) on tuntud džässmuusik.

Töid

ooperid

  • Ulduz (1948)
  • Sevil (1953)

balletid

  • Şur (koreograafiline jutustus) (1968)
  • Jutustused Nasimist (Nəsimi dastanı, 1973)
  • Kaspia alistajad (Xəzəri fəth edənlər, 1975, vokaal-goreograafiline poeem)
  • Тuhat üks ööd (1001 gecə, 1979)
  • Nizami (1984).

orkestrimuusika

  • Nizami (1947, sümfoonia keelpilliorkestrile, teine versioon 1964)
  • Klaverikontsert rahvapilliorkestriga (1947, koos А. Babajeviga)
  • Şur, Kürd ovşarı (1948, sümfoonilised mugaamid)
  • Talvetee (1949, poeem tenorile ja baritonile orkestriga, А. Puškini sõnad)
  • Aserbaidžaan (1950, süit)
  • Klaverikontsert araabia teemale orkestriga (1957, koos Elmira Nəzirovaga)
  • Aserbaidžaani capriccio (1961)
  • Sümfoonilised tantsud (1963)
  • Gülistan Bajatõ-Širaz (Gülüstan Bayatı Şiraz, 1968, sümfooniline mugaam mezzo sopranile, kammerorkestrile ja timpanitele)
  • Sümfoonilised portreed (1970)
  • Legend Nəsimist (1973, vokaal-koreograafiline poeem)
  • Aserbaidžaani gravüürid (1976)

Raamatuid

  • Muusika maailmas (1983)

Kirjandus

Välislingid

EE 1, 1985; muudetud 2015