Sarabski Zülfügar nimiosas Hacıbәyovi ooperis „Aşug-Gərib”

Hüseynqulu Sarabski (pseudonüüm, õieti Hüseynqulu Rzajev; 20. III 1879 Bakuu – 16. II 1945 Bakuu), Aserbaidžaani ooperilaulja (tenor), näitleja, helilooja, näitekirjanik ja tarimängija; Aserbaidžaani rahvakunstnik (1932).

Õppis islamikoolis ja Zeynalabdin Tağıyevi vaestele korraldatud vene keele kursustel.

Mängis aastast 1902 asjaarmastajate, hiljem kutselistes näiteseltsides (Nərimanovi näiteselts), aastast 1910 näiteseltsis Nicat, aastast 1914 juhtis koos Müslüm Maqomayeviga näitlejate truppi, mis andis etendusi Kaukaasias ja Iraanis. Asutas 1923–26 teatritupi Şamaxıs ja draamateatri Ağdamis.

Tema esituses jõudis lavale umbes rolli 40 Aserbaidžaani ja Lääne-Euroopa autori sõnalavastustes, mängis nii draama- kui ka komöödiaetendustes (Hadži Salah ja derviš Mestäli Axundovi „Länkärani khaani vesiiri seiklused” ja „Misjöö Jordan, botaanik ja Məstəli dervish, kuulus nõid”, Nəcəfbəy, Farhad, Gurban ja Hacy Ibrahim-han Hagverdijevi „Purustatud kodupesa”, „Õnnetu noormees”, „Nõid Peri” ja „Aga Muhhammed-šahh Kadžar” ning Fakredin ja teener Askər Vəzirovi „Fahraddini mure” ja „Kodune kasvatus”.

Oluline on Sarabski panus Aserbaidžaani ooperiteatri arengus. Karjäär muusikateatris algas 1908 Medžnuni rolliga Üzeyir Hacıbәyovi ooperis „Leili ja Medžnun” (Aserbaidžaani ja islamimaailma esimene ooper, oli esimene osatäitja), mida hiljem mängis erinevates teatrites vähemalt 400 korda. Mängis Šahh Abbasi ja kriitikute hinnangul eriti õnnestunult Kärämi Hacıbәyovi ooperites „Šahh Abbas ja Khuršudbanu” ning „Äsli ja Käräm”, samuti peaosa Zülfüqar Hacıbәyovi ooperis „Aşug-Gərib”, Müslüm Maqomayevi "Šahh Ismail". Mängis ka muusikalistes komöödiates (Marcanbəy, üliõpilane ja Asker Hacıbəyovi „Mees ja naine”, „Kui mitte see, siis teine” ja „Rändkaupmees”).

Lavastas aastast 1910 Hacıbәyovi „Rüstäm ja Sohrab”, „Mees ja naine”, „Rändkaupmees”, Cəlil Məmmədquluzadə „Surnud” jmt näidendit.

Mänginud filmis (Äsgär, Hacıbәyovi „Rändkaupmees”, 1917), kirjutanud näidendeid („Harimatus”, „Kes otsib, see leiab”) ja laule.

Õpetas 1940–42 Aserbaidžaani konservatooriumis rahvalaulu ja mugaami.

Loodud 2015