Tagasi ETBL-i avalehele

Qarayev, Qara

Qara Qarayevi mälestussammas Bakuus (2014)

Qara Qarayev [gara garajev] (venepäraselt Kara Karajev; 5. II 1918 Bakuu – 13. V 1982 Moskva), Aserbaidžaani helilooja, muusikapedagoog ja ühiskonnategelane. Aserbaidžaani (1955) ja NSV Liidu rahvakunstnik (1959), sotsialistliku töö kangelane (1978); Aserbaidžaani heliloojate liidu (1937, esimees 1953), NSV Liidu heliloojate liidu (juhatuse liige 1957–62) ja NSV Liidu Kinematograafiatöötajate Liidu (1957) liige; Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia akadeemik (1959).

Õppis Bakuu muusikakoolis, 1930–35 Aserbaidžaani riikliku konservatooriumi töölisfakulteedis klaverit, aastast 1935 Aserbaidžaani riiklikus konservatooriumis (kompositsiooni ja rahvamuusikat, õpetaja Üzeiyr Hacıbәyov) ja 1938–40 ja 1944–46 Moskva konservatooriumis (kompositsiooni erialal, Anatoli Aleksandrovi ja  Dmitri Šostakovitš klass), oli 1946. aastast Aserbaidžaani riikliku konservatooriumi õppejõud (1949–53 rektor, aastast 1959 professor). Kogus ja uuris aserbaidžaani rahvamuusikat (ašuug, mugaam).

Qarayevi looming on erakordselt laiahaardeline, umbes 110 helitöö hulgas on ballette, oopereid, sümfoonilist ja kammermuusikat, klaveripalu, kantaate, laule, marsse ning teatri- ja filmimuusikat. Tema loomingus on aserbaidžaani rahvamuusika intonatsioonid ühendatud meloodilise ja rütmiliselt mitmekesise nüüdisaegse helikeelega. Qarayevi varases loomingus on oluline Nizami mõju, mis ilmneb eriti sümfoonilises poeemis Leili ja Medžnun (1947), sümfoonilises süidis „Seitse kaunitari” ja Garajevi kuulsaimas teoses samanimelises balletis (1952, Eestis lavastatud 1974). Tähelepanuväärsed on ka Peter Henry Abrahamsi romaani ainetel valminud „Kõue rada” (1958, lavastati 1962 Estonias), ooper „Kodumaa” (1945, koos Covdat Haciyeviga, 1917–2002) ja kolm sümfooniat. 

NSV Liidu riiklik preemia 1946 („Kodumaa”), 1948 (Leili ja Medžnun), Lenini preemia 1967 („Kõue rada”). Aserbaidžaani riiklik preemia (1965).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Qarayevi nime kannab metroopeatus ja prospekt Bakuus, tänav Imişlis ja mitu muusikakooli. Bakuus on mälestussammas (2014) ja mälestustahvel elukohas.

Tema poeg Fərəc Qarayev (1943) on samuti tuntud helilooja ja pedagoog, 1966–2003 Bakuu muusikaakadeemia õppejõud (aastast 1994 professor).

Töid

ooperid

  • Aina (1941, koos Cövdət Hacıyeviga)
  • Kodumaa (Vətən; 1945, koos C. Hacıyeviga)
  • Hellus (Zəriflik; 1972, Henri Barbusse'i ainetel)

balletid

  • Seitse kaunitari (Yeddi gözəl; 1952, e. l. 1974)
  • Kõue rada (İldırımlı yollarla; 1958, e. l. 1962)
  • Leili ja Medžnun (Leyli və Məcnun; 1969)
  • Don Quijote (2000, goreograaf Georgi Kovtun, 1960. aasta sümfooniliste gravüüride alusel)

orkestrimuusika

  • kolm sümfooniat (1943, 1946, 1965)
  • Leili ja Medžnun (1947, sümfooniline poeem)
  • Don Quijote (1960, sümfoonilised gravüürid; 2000 ballett)

oratoorium

Välislingid

EE 4, 1989; täiendatud 2015