Aru, Ines

Ines Aru (aastani 1969 Parker; 1. VII 1939 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1962) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2011 auliige).

Lõpetas 1957 Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1961–63 Ugalas, 1963–64 Vanemuises, 1964–65 Filharmoonias, 1965–73 Rakvere Teatris ja 1980–94 Vanalinnastuudios, olnud 1973–80 Tallinna Pedagoogilise Instituudi lavakõne õppejõud. Aastast 1994 vabakutseline näitleja. Tuntud ka estraadinäitlejana (Elisabeth Jõhvi), esinenud Eesti Raadios, mänginud filmis („Viini postmark”, 1968; „Nukitsamees”, 1981; „Metsluiged”, 1987, kõik Tallinnfilm),  telelavastustes („Kala neljale”, 1979; „Rudolf ja Irma”, 1985; „Inimese hääl”, 1990; „Kummaline missis Savage”, 1990; „Tont nr. 5”, 1997) ja kuuldemängudes („Sügisilmutus”, 2014).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1985). Naisnäitleja preemia 1988. Raadioteatri näitlejaauhind 2015. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2013).

Osi

  • Galja (Pogodini Elavad õied, 1961)
  • Greta (Remarque’i Lõpp-peatus, 1962)
  • Carol Cutrere (Williamsi Orpheus laskub põrgusse, 1963 Ugalas)
  • Emsi (Raudsepa Mikumärdi, 1963 Vanemuises)
  • Virgilia (Shakespeare’i Coriolanus, 1964)
  • leskproua Shin (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965)
  • Amanda Wingfield (Williamsi Klaasist loomaaed, 1966)
  • Celestina (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1966)
  • Marjutka (Lavrenjovi ja Kurtna Viimne lask, 1967)
  • leedi Hurf (Anouilh’ Varaste ball, 1968)
  • Nadja (Volodini Minu vanem õde, 1968)
  • Roberta Croy (Priestley Varandus, 1971)
  • madam Bieler (Dürrenmatti ja Pau Kreeklane otsib kreeklannat, 1973)
  • Mathilde von Zahnd (Dürrenmatti Füüsikud, 1981)
  • Atujeva (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982)
  • Johanna (Vetemaa Ikka veel püha Susanna ehk Noorpaaride kool, 1982)
  • preili Supo (Anouilh’ Tuuleiil, 1984)
  • Anna Kopecka (Brechti Švejk Teises maailmasõjas, 1985)
  • Naine lillega (Radzinski Kena naine lillega, 1987, näitlejapreemia)
  • Hlopova (Gogoli Revident, 1987)
  • Venera (Ilievi Aken, 1988)
  • Pensionär (Merežko Naistelaud „Jahisaalis”, 1989)
  • Rose (Simoni Jumala soosik, 1990)
  • madame Rosepettle (Kopiti Oi issi, vaene issi, emme riputas su kappi kleitide ja pidžaamade vahele ja ma olen väga kurb, 1991)
  • Dolly Talbot (Capote’i ja Raidi Rohukannel, 1991 Ugalas)
  • Ambra (Nicolaj Põgenemine, 1992)
  • Georgette (Fenwicki Härra Schutzi aumärgid, 1992)
  • tädi Angelina (Casona Kolmas sõna,1993)
  • Netty (M. Simoni Peame elama, mutikesed ehk Ellujäämisjuhised vanale daamile, 1993 Ugalas)
  • proua Orbän (Örkény Kassimäng, 1994 Salong-Teatris)
  • Olovernes (Karusoo Apokriiva lugu (Juudit), 1994, rahvusvaheline festivaliprojekt)
  • vanaema Kurnitz (Simoni Kommipoodi ära eksind…, 1996 Vanalinnastuudios)
  • Grete (Schwabi Presidenditarid, 1997 Endlas)
  • Memm (Kertészi Lesed, 1999 Rakvere Teatris)
  • Andrene (Heggie Elame veel!, 2002 Rakvere Teatris)
  • Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 2003 Rakvere Teatris)
  • Mélusine Melita (Anouilh’ Linnud, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Ludmilla (Vadi Kohtume trompetis!, 2004 VAT Teatris)
  • Hippolyta (Shakespeare'i Suveöö unenägu, 2005, Ludus Rusticus)
  • Roosamamma (Schmitti Oscar ja Roosamamma, 2006 Rakvere Teatris)
  • Mari Maasikas ja Mari Mustikas (Pihlaku Elu ilmalõpus, 2008, Loomine)
  • Mag Folan (McDonagh’ Leenane’i kaunitar, 2011 Rakvere Teatris)
  • Maryjohnny Rafferty (McDonagh’ Üks pealuu Connemaras, 2014 Rakvere Teatris)

Helikandjaid

  • Eesti looduslüürikat. Kevad-suvi (LP, 1969) ja Sügis-talv (LP, 1975)
  • Ei vaibu. Valik Betti Alveri luulet (LP, 1986)
  • A. LindgrenBullerby lapsed (helikassett, 2000, CD ja helikassett, 2005)
  • Kuidas Jaromil oma õnne leidis, tšehhi muinasjutt (CD, 2008)

Kirjandus

  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • Ü. Taavas. Kaasaegne Orpheus kaasaegses põrgus. – Edasi, 2. juuni 1963
  • H. Siimisker. Sõnakunst on heades kätes. – Edasi, 4. november 1964
  • K. Haan. Jätkakem põhimõttel: tänapäeval valgustab ainult välk maailma. – Edasi, 4. märts 1967
  • K. Kärner. Ines Aru: näitlejast ja iseendast „Vanalinna Stuudio” taustal. – Teatrielu 1985 
  • M. Kilumets. „Fairy, ärge sööge nii rutakalt!. Kummaline Ines Aru. – Eesti Elu 1990, 11 (detsember)
  • Ines Aru. Intervjueerinud L. Arme. – Meie Meel, 9. november 1991
  • L. Vellerand. Kolme tähe õhtu. A. Nicolaj „Põgenemine „Vanalinnastuudios. – Sirp, 19. juuni 1992
  • Ines Aru: „„Ugala“ noored on fantastilised. – Rahva Hääl, 24. juuli 1993
  • P.-R. Purje. Elu õhtuvalguses. – Kultuurileht, 18. märts1994
  • Ines Aru: Kevad on käes, kastanjad õitsevad ja ma polegi armunud. Intervjueerinud S. Lättemäe. – Maaleht, 27. aprill 1995
  • K. Lehtmets. Vanaema, kes mängib alati kaasa. – Eesti Naine 1997, 12
  • Ines Aru: elu on täpselt nii tõsine, kui inimene seda võtab. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 6. detsember 1997
  • M. Kapstas. Revolutsioonitütre sünnipäev. – Eesti Päevaleht, 1. juuli 1999
  • M. Kilumets. Ineslik komöödia. – Eesti Naine 2006, 4
  • Võimalus sunnita mõelda. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 22. juuni 2007
  • Ines Aru : Ma kohe pean peaga vastu seina jooksma. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 4. oktoober 2007
  • Ines Aru. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2008, 3
  • Ines Aru, hingeelu urgitseja paanika instituudist. Intervjueerinud P. Pullerits. – Postimees : Arter, 27. juuni 2009
  • Ines Aru: „Kui miski nalja teeb, siis jätan mängu katki ja hakkan naerma”. Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 27. juuni 2009
  • A. Veesaar. Ines Aru alaväärsuse küüsis. – Tiiu 2012, 4
  • Ines Aru: „Töö hoiab mind veel ree peal. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 6. juuni 2015
  • Ines Aru: hing hakkab vastu, kui midagi natukegi valet näed. Intervjueerinud R. Ranne. – LP : Eesti Päevaleht, 3. detsember 2016
  • Э. Койт. „Смех зала – и будет наш судья. – Молодёжь Эстонии, 5. марта 1988

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017