Alaküla, Alide
Alide Alaküla (Aliide, aastani 1925 Teder; 16. III 1902 Narva – 4. VIII 1999 Stockholm), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Ross Tederi õde. Vanemad vabrikutöölised.
Lõpetas 1914 Narva ministeeriumikooli. Töötas 1914–26 Kreenholmi vabrikus (alustas lavategevust 1922 Kreenholmi rahvamajas asjaarmastajana), 1926–40 Narva Teatris (ka kostümeerijana) ja 1940–44 Endlas. Põgenes 1944 Rootsi, elas Stockholmis.
Osi
- Miina (Kitzbergi Ullikene, 1926)
- Reet (Bornhöhe ja Trilljärve Villu võitlused, 1927)
- Åse (Ibseni Peer Gynt, 1929)
- Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1930)
- Miili (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932, ka kostüümid)
- Leena (Vaiguri Kraavihallid, 1932 ja 1935)
- Mari (Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees, 1934)
- Mari (Raudsepa Vedelvorst, 1934)
- Mare (Kallase Mare ja ta poeg, 1936)
- Veika-eit (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1936)
- Vanaperenaine (Wuolijoki Niskamäe naised, 1937)
- Ellen (Raudsepa Mees, kelle käes on trumbid, 1937)
- Hirlanda (Beneši Haljal aasal, 1937)
- Mari (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
- Juuli (Vaiguri Potilill ja karusammal, 1939)
- Ilola (Agapetuse Patuoinas, 1940 Narva Teatris)
- Juula (Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan, 1940 Endlas)
- Gornostajeva (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1940)
- Epp (Kitzbergi Neetud talu, 1941)
- Praskovja (Lehári Lõbus lesk, 1942)
- Kutsiku kõrtsinaine (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1943)
Kostüümid
- Molnári Olympia (1933)
- Raudsepa Mikumärdi (1934)
Kirjandus
- A. Alaküla jt. Narva kandvamaist teatritaladest. [Intervjuu]. – Päevaleht, 2. veebruar 1936
- A. Alaküla lavajuubel. [Intervjuu]. – Põhja Kodu, 29. jaanuar 1937
- 10 aastat „Võitleja” laval. – Uus Eesti, 30. jaanuar 1937
- A. A. Alaküla juubilarina. – Uus Eesti Narva Uudised, 30. jaanuar 1937
- Aliide Alaküla. – Uus Eesti Narva Uudised, 17. veebruar 1939
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T207
ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2017