Ait, Silvi

Silvi Ait (1976–91 Pukk, aastast 1991 Aule; 9. II 1954 Haapsalu – 7. III 2006 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1983) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa ehitaja, ema jaamakorraldaja. Oli aastani 1983 abielus Vello Pukiga.

Lõpetas 1972 Haapsalu 1. Keskkooli ja 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas 1978–98 Vanemuises, mängis ka Tartu Lasteteatris ning juhendas Tartus kooliteatrit.

Osi

  • Lumekuninganna ja Vares (Švartsi Lumekuninganna, 1978)
  • Hina (Kaalepi Mäe veri, 1979)
  • Lammas (Kiplingi Kass, kes kõndis omapead, 1981)
  • Reet (Saluri Kadunud isa, 1982)
  • Ärnja (Lutsu ja Adlase Suvi, 1984)
  • Maali (Kitzbergi ja Toominga Viina vanne, 1985)
  • robot Helena (Čapeki R.U.R., 1986)
  • Koor (Elioti Mõrv katedraalis, 1989)
  • Bjuti (Muelleri Surnuparv, 1989)
  • Abielunaine (Kornise Hooratta ring, 1990)
  • Ilse Königsberg (Tuomarila Hurmav Hermann Göring, 1990)
  • Virve (Gailiti ja Põdra Kas mäletad, mu arm?, 1991)
  • Anna-Stina (Lindgreni ja Lumiste Hulkur Rasmus, 1993)
  • proua Tompkins (Jerome’i Neljanda korruse ajutine, 1997)

Kirjandus

„Unetuma laul”, Tiit Lutsu kompositsioon Marie Underi luulest. All vasakult Raine Loo, Milvi Koidu, Silvi Ait; üleval vasakult Tiit Luts, Tiiu Tepandi, Hannes Kaljujärv. Vanemuine, 1982)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017