Aibel, Liisa

Liisa Aibel (aastast 2005 Lennuk; 21. IX 1972 Viljandi), näitleja. Eesti Teatriliidu (1994) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1995). Isa autokolonni ülem, ema rahanduskonsulent. Abielus Urmas Lennukiga.

Lõpetas 1990 Pärnu 6. keskkooli, 1994 Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri ja 2024 sotsiaaltöö erialal Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi.

Töötanud 1994–2004 Endlas, aastast 2004 Rakvere Teatris.

Mänginud teleseriaalides („Hajameelselt abielus”, 2005–07) ning filmis („Päeva lõpus”, 2009, LineFilm; „Tõde ja õigus”, 2019, Allfilm; „Vee peal”, 2020, Filmivabrik).

Osi

• Triinu (Saluri Minek, 1988 Endlas)
• Irina (Tšehhovi Kolm õde, 1993, diplomilavastus Eesti Draamateatris)
• Porila Tiiu (Kõivu ja Lõhmuse Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl, 1993, diplomilavastus lavakunstikateedris, ka telelavastus 1994)
• Anna-Lisa (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994)
• Väike My (Janssoni ja Saare Muumitrolli talv, 1994, ja Muumipere jõulud, 1995)
• Sophie (Gassaueri Casanova viimane armastus, 1995)
• Minnie Fay (Hermani Hallo, Dolly!, 1996 Estonias)
• Teele (Lutsu ja Panso Kevade, 1996)
• Nele (Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel, 1996)
• Oona Autio (Barani Mutanttüdruk, 1996)
• Lea (Kesselmanni Minu õde siin majas, 1998)
• Mary Lennox (Morgani ja Markwicki Salaaed, 1999)
• Maria Victoria Fox (Lunari Senaator Fox ehk Püha perekond, 2000)
• Jaana (Liksömi Family affairs, 2001)
• Arabella (Suumani, Raudsepa ja Varrese Arabella ja Taaniel, 2002 Rakvere Teatris)
• Näitlejanna A (Schaefferi Proovid, 2003)
• Rita (Lennuki Boob teab, 2004 Rakvere Teatris)
• Laura (Strindbergi Isa, 2006)
• eri rollid (Gurney jr Söögituba, 2007)
• Marta (Lennuki Päeva lõpus, 2008)
• Marie (Ephroni ja Kahani Kui Harry kohtas Sallyt, 2009)
• Annabella Schmidt, Pamela ja Margaret (Barlow’ 39 astet, 2010)
• Alice Sagrits (Veispaki Tagasi kodus, 2010, Virumaa Muuseumid)
• Tiina (Lennuki Vargamäe voonake, 2011, Albu vald)
• osaline (Gailiti ja Kasterpalu Isade maa, 2012)
• Sarah Wise (Kempinski Lahuselu, 2013)
• Alice Sagrits (Kalli Karistai ja Lorelei, 2014, Virumaa Muuseumid)
• Jane (D. Churchilli Maalermeister, 2014)
• ajakirjanik ja Silja Sorjonen (Paasilinna Maailma parim küla, 2015)
• Anu (Kivirähki Maailma otsas, 2016)
• Milvi (Tombergi Gravitatsioon, 2017)
• Tiina Vaarmann (Lennuki Ükssarvikute farm, 2017)
• Ema (Kautto ja Hoikkala Päästame ema, 2018)
• minia Marja (Kyrö ja Lennuki Kõike head, vana toriseja, 2020)
• Ema (Koppelmaa Katk.Est.Used, 2021)
• Kati (Lennuki Nipernaaditalv, 2022)
• Arina Arhipovna Galtšihha (Ostrovski Süüta süüdlased, 2023)
• Ada (Selby jr-i ja Lipponeni Reekviem unistusele, 2024)

Kirjandus

• Neli küsimust Liisa Aibelile. Intervjueerinud K. Murutar. – Pärnu Postimees, 11. aprill 2001
• O. Karulin. Liisa Aibel 17 päevaga 11 korda laval 5 rollis. – SL Õhtuleht, 13. juuli 2000
• E. Kesküla. Lensi Römmeri stipendium Endla näitlejale Liisa Aibelile. – Maaleht, 11. jaanuar 2001
• K. Murutar. Liisa Aibel naudib kingituste ajajärku. – Pärnu Postimees, 17. jaanuar 2001
• P. Põldma. Esimene rahukevad jõudis Alice’ i imedemaale. – Virumaa Teataja, 10. august 2011
• S. Joon. Virumaa tõi näitlejale õnne. – Pärnu Postimees, 1. oktoober 2011
• K. Inno. Karepal antakse võimalus piiluda Alice Sagritsa ellu. – Virumaa Teataja, 9. august 2016
• P.-R. Purje. Lugeda end tegelase kaitseingliks. – Postimees, 20. september 2017
• I. Grünfeldt. Flirt ükssarvikutega: ootamise lõpp. – Virumaa Teataja, 22. september 2017
• S. Karja. Veerand sajandit kuueteistkümnendat. Juubelikõne asemel. – Teatrielu 2019
• A. Jürisson. Liisa Aibel – naine, kes mehe tahtel flirdib klassikutega. – Pärnu Postimees, 4. mai 2019
• P.-R. Purje. Päikeseratas Katariina Jee võrgus: [Nipernaaditalv]. – Sirp, 9. detsember 2022

Välislinke

• Lennud. Lavakunstikooli XVI lend (1990–1994). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994)
• Liisa Aibel Eesti filmi andmebaasis
• Liisa Aibel Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis
• Liisa Aibel Rakvere Teatri kodulehel

Giacomo Casanova – Tõnno Linnas, Sophie – Liisa Aibel. Gassaueri „Casanova viimane armastus” (Endla, 1995)