õpetliku rahvakirjanduse ajajärk Eesti kirjandusloos (1780–1820)

F. G. Arveliuse„ Üks Kaunis Jutto- ja Oppetusse-Ramat” (Tallinn, 1782)

Vähesel määral jõudsid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul Eestisse Euroopa valgustuskirjanduse ideed. Baltisaksa literaadid avaldasid ratsionalistlike sugemetega eestikeelseid juturaamatuid, mis ideoloogiliselt suunasid talupoegi leppima pärisorjusliku süsteemiga, kuid andsid juhiseid ja õpetusi arukamaks elukorralduseks. Enamik õpetliku sisuga rahvaraamatuid oli mugandatud või tõlgitud saksa keelest, nende elukujutus oli primitiivne ja keel kohmakas, kuid nad tutvustasid eesti keeles esimest korda süžeelist jutukirjandust.

Esimesena ilmus Johann Martin Hehni „Jutto nink Moistukönne …” (1778), seda laadi viljelesid Friedrich Arvelius („Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat”, 1782), Johann Wilhelm Ludwig von Luce („Sarema Jutto ramat”, 2 osa, 1807–12) ja Otto Reinhold von Holtz („Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks”, 1817).

Kirjanduslikult väärtuslikem on Friedrich Wilhelm von Willmanni „Juttud ja Teggud kui ka Monningad Öppetussed mis maiapiddamisse pärrast tarwi lähtwad ...” (1782), mille põhiline osa on tõlgitud Läti kirjaniku Gotthard Friedrich Stenderi raamatust „Jaunas Pasakkas un Stahsti”, lisatud on mõistatusi Anton Thor Helle grammatikast.

O. R. Holtzi „Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks” (Tallinn, 1817) tiitelleht

1806 ilmus esimene eestikeelne luuletõlgete kogu, Otto Reinhold von Holtzi „Monned laulud”, millele järgnes kohe Reinhold Johann Winkleri muganduslik „Eesti-ma Ma-wäe söa-laulud” (1807). Kunstiliselt esileküündivamaid Võru-murdelisi luuletusi kirjutas Gustav Adolph Oldekop, kelle looming tervikuna jõudis trükki hiljem. 1806 andsid pastorid Johann Philipp von Roth ja G. A. Oldekop välja esimest eestikeelset ajalehte Tarto maa rahwa Näddali-Leht, mida ilmus 41 numbrit, siis sulges ajalehe tsaarivõim. 

F. W. Willmanni „Jutud ja Teggud kui ka Monningad Öppetussed mis maiapiddamisse pärrast tarwis lähtwad ...” (Tallinn, 1782) tiitelleht. Esmatrüki ainus säilinud eksemplar avastati 1953. aastal Göttingeni ülikooli raamatukogus.