Thomas Woodrow Wilson [uilsǝn] (28. XII 1856 Staunton, Virginia – 3. II 1924 Washington), USA riigitegelane, president 1913–21. Oli aastast 1885 ajaloo ja poliitilise ökonoomia õppejõud, 1890–1902 Princetoni ülikooli õigusteaduse ja poliitilise ökonoomia professor ning 1902–10 rektor. New Jersey osariigi kubernerina 1911–13 teostas sotsiaalseid reforme. Esitas Demoktaatliku Partei kandidaadina 1912. aasta presidendivalimistel oma arengukava „Uus Vabadus” (New Freedom); sai presidendiks Vababariikliku Partei lõhenemise tõttu. Presidendina tegi reforme: alandas tolle, suurendas tollivabade kaupade arvu, kehtestas progressiivse tulumaksumäära, tsentraliseeris panganduse. Arvustas eelkäijate jõu- ja dollaridiplomaatiat, kuid sekkus Haiti, Dominikaani Vabariigi ja Mehhiko siseasjusse.

I maailmasõja alguses 1914 oli USA neutraalne ja püüdis sõdivaid pooli lepitada. Vastuseks Saksamaa allveesõjale kuulutas Wilson aprillis 1917 Saksamaale sõja ja saatis USA väeosad Euroopasse. Jaanuaris 1918 avaldas ta sõja lõpetamise plaani – Wilsoni 14 punkti.

Pariisi rahukonverentsil (1919) saavutas Wilson Rahvasteliidu idee heakskiidu, kuid USA Senat nõudis Rahvasteliidu põhikirja muutmist, millega Wilson ei nõustunud.

Nobeli rahuauhind 1919.

Töid

• A history of the American people (1902)
• Constitutional government in the United States (1908)

EE 10, 1998