Wiera, August

August Daniel Wiera [vi:ra] (28. III 1853 Jaama mõis, Tartu lähedal – 26. III 1919 Tartu), teatri- ja muusikajuht. Isa sepp, ema virtin.

Õppis 1867–69 Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja 1869–74 L. Bandelieri mööblitöökojas (tisleriks). Laulis aastast 1869 Vanemuise kooris, valiti 1878 koori-, orkestri- ja näitejuhiks. Kui 1891 näitemängu tegemine Tartus keelustati, sai ta loa omal kulul etendusi anda. Tegutses poolkutselise trupiga (näitejuhid ka A. Mägi, Ludvig Menning, Hugo Techner jmt) seltsimaja põlemiseni (1903) Vanemuise seltsi juures, hiljem (aastani 1913) peamiselt Bürgermusse laval. Algatas Eestis 1883 muusikateatri (Weberi „Preziosa") ja külalisetenduste korraldamise. Wiera teatri mängukavas olid valdavalt saksa keelest tõlgitud lihtsakoelised lustmängud ja sentimentaalsed näidendid, 1880. aastail katsetati lavale tuua maailmaklassikat (Voltaire'i, Molière'i, Shakespeare'i). 1890. aastail said ülekaalu operett ja nn ilunäitlus. Ajastu muutunud kunstiarusaamad ja noore haritlaskonna protest Wiera teatri mängukava vastu põhjustasid Wiera kõrvalejäämise kutselise Vanemuise asutamisest.

Lavastusi

Jannseni Pärmi-Jago unenägu (1873)
Kivi Viru Villemi viimne otsus (1887)
Conradi Õunapuu all (1887)
Kotzebue Õepoeg (1887)
Pohli Poissmehed (1887)
Raupachi Isa ja tütar (1891)
Schönthani Kuldvähk (1892)
Laufsi Pöörane mõte (1895)
Gogoli Naisevõtt (1895)
Verne’i Kapten Granti lapsed (1896)
Verne'i Keisri käskjalg (1898)
Kitzbergi Vana vanaga ja noor noorega (1898)
Wilkeni Omal jalgel (1900)
Krõlovi Ullikene (1902)
Teichi Imearst (1902)
Mjasnitski Perekondlik lõunasöök (1902)
Gorki Põhjas (1903)

Muusikajuht

Weberi Preciosa (1883)
Planquette’i Corneville’i kellad (1886–1902)
Mannstaedti Ilumäe piimatüdruk (1887)
Hauptneri Laululinnuke (1888)
Straussi Mustlasparun (1889)
Offenbachi Rüütel Sinihabe (1890)
Suppé Kümme neidu, ei ühtegi peidu (1891)
P. Jakobsoni Udumäe kuningas (1894)
Suppé Fatinitza (1895)
Méhuli Joosep Egiptuses (1899)
Raimundi Pillaja (1899)

Kirjandus

August Daniel Wiera ja tema tegevus Eesti muusika ning näitekunsti alal. – Tallinna Teataja, 17. mai 1918
August Wiera meie näitekunstis. – Postimees, 27. juuli 1918
W. R. Esimene teaatridirektor. – Postimees, 1. august 1918
[Nekroloog]). – Päevaleht, 28. märts 1919
„Muusikaline draama Aug. Wiera”. – Postimees, 11. veebruar 1921
J. Pert. Teater „Vanemuises” kuni 1905. aastani. August Wiera. – Vanemuine 1865–1925. Tartu, 1925
„Wiera kast” arhiiv-raamatukogus. – Postimees, 4. juuni 1926
On aeg August Wiera hauakalmu korda seada. – Postimees, 12. mai 1934
Marma. August Wiera 20 aastat surnud. – Esmaspäev, 8. aprill 1939
R. A. 90 aastat August Wiera sünnist. – Eesti Sõna, 25. märts 1943
J. Aavik. Koidula, Wiera, Menning. – Stockholms-Tidningen Eestlastele, 31. august 1956
L. Krigul. August Viera. – Edasi, 29. märts 1959
L. Hansen. Karjapoiss on kuningas. Tallinn, 1963
L. Kirepe, K. Kask. Eesti teatri minevikumehi meenutades. – Sirp ja Vasar, 28. märts 1969
K. Kask. August Wiera osast "Vanemuises" ja teater "Vanemuine" aastatel 1870-1903. – K. Kask. Teatritegijad, alustajad. Tallinn, 1970
L. Krigul. August Wiera 120. – Edasi, 4. jaanuar 1973
Kui päikest sõelaga tehti, ehk, Kuidas „Vanemuises” möödunud aastasajal rahva rõõmuks ja kasuks näitemängu mängiti. Koostaja L. Kirepe. Tallinn, 1974
R. Põldmäe. Esimene ooper „Vanemuises”: [Preciosa]. – Edasi, 18. november 1980
R. Põldmäe. A. Wiera tegevus teatridirektorina. – Vanemuise teater 1881–1906. Tallinn, 1985
K. Haan. Eesti muusikateatri rajaja. – Eesti Päevaleht, 30. märts 1999
S. Priks. August Wiera 28.III 1853 – 26.III 1919. – Teater. Muusika. Kino 2003, 3
A. Järv. August käis ikka hoolega saksa käsitööliste seltsi suveteatris. – Teater. Muusika. Kino 2003, 3
M. Kasterpalu. Vanemuine – ja päris algusest kuni teatriuuenduseni. – Postimees, 8. märts 2006
L. Tormis. Eri teid pidi Eesti teatrini: vestlus kutselise teatri sünnivaludest. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2006, 12
K. Haan. A capella koorilaulust oratooriumide esituste ja sümfooniakontsertideni. Vanemuise 1865-1912. – Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009
H. Pullerits. Keisermantliga mees, ehk, Kes teab, mispärast see hää on. – Tartu Linnamuuseum. Aastaraamat, 17. Tartu, 2011

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T376

Välislinke

August Wiera Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand
August Wiera (ca 1919) Rahvusarhiivi fotode andmebaasis FOTIS
Ajalootund R2-s: Wiera poolkutselisest Vanemuise teatrist. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
Eesti teatri aastad. August Wiera ja Vanemuine. – Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi virtuaalnäitus

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017