Virginius, Adrian
Adrian Virginius [-gi:-] (Vergin, Verginius; 30. XI 1663 Kambja – 8. VII 1706 Tartu), baltisaksa pastor, kirikukirjanduse tõlkija ja väljaandja. Õppis 1681–83 Kieli ülikoolis usuteadust. Tõlkis aastast 1683 Riias Piiblit lõunaeesti keelde, võttis osa piiblikonverentsidest. Oli 1686–94 Puhja ja 1694–1704 Otepää pastor. Moodustas Põhjasõja ajal 1700 ja 1702 talupoegadest kaitsesalku. Vene võimud vangistasid ta septembris 1704 ja hukkasid Rootsi kasuks salakuulamises süüdistatuna.
„Wastne testament” (1686, osa eessõnast)
Avaldas 1684 oma isa, Kambja pastori Andreas Virginiuse (5. II 1640 Nõo – enne 5. VI 1701) käsikirjade alusel lõunaeestikeelse suure katekismuse ja 1685 lauluraamatu „Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat”, mille 2. trükis (1690) ilmus ka tema enda tõlgitud laule. Virginiuse ja tema isa peateos on 1686 Riias ilmunud lõunaeestikeelne „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament Echk Jummala Pöha Sönna Kumb Perrast Issanda Jesusse Kristusse Sündimist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu”, mis konsistooriumidevaheliste lahkhelide tõttu viie aasta pärast käibelt korjati. Koos Johann Hornungiga tõlkis Virginius põhjaeesti keelde Uue Testamendi, koos isaga ka suure osa Vanast Testamendist. Koos Bengt Gottfried Forseliusega tõlkis ta 1690 põhjaeesti keelde umbes 50 kirikulaulu. Tema toimetatuna trükiti Riias põhjaeestikeelne „Ma kele Koddo ning Kirgo Ramat” (1694–95), mis korjati peagi käibelt nagu enamik Riias kirjastatud põhjaeestikeelseid teoseid.
Välislingid
- K. Tafenau. Adrian Virginiuse eluloost
- Andreas ja Adrian Virginiuse Vana Testamendi tõlge (1678–1690)
- L. Vahtre. Adrian Virginius – Põhjasõja märter. – Postimees, 30. juuni 2006
EE 14, 2000
