Vilimaa, Ülo

Ülo Vilimaa (13. III 1941 Tallinn), tantsija, koreograaf ja lavastaja. Eesti Teatriliidu liige (1967), Eesti Lavastajate Liidu liige (2004), Eesti Balletiliidu auliige (2010). Aino Himbeki vend.

Lõpetas 1962 Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klass), täiendas end 1964–65 Leningradi Vaganova-nimelises koreograafiakoolis. Oli 1962–74 Vanemuise balletisolist ja ballettmeister, 1974–97 peaballettmeister ning 1997–2002 lavastaja. 2002 revüüteatri Bel-Etage kunstiline juht (kuni teatri sulgemiseni samal aastal) ning 2002–03 vabatantsustuudio asutaja ja õpetaja Nõmme kultuurikeskuses. 2003. aastast juhendab Tallinna 21. keskkooli vabatantsustuudiot. Esinenud Eestis, Saksamaal, Jaapanis ja mujal soolotantsuõhtutega. Lavastanud ka oopereid, muusikale ja sõnalavastusi ning esinenud filmides „Paganini” (1964, Eesti Telefilm), „Katused ja korstnad” (1968, ka koreograafia looja, Eesti Telefilm), portreefilmis „Inspiratsioon” (1971, Tallinnfilm). Harrastab maalikunsti, isikunäitused on toimunud Tallinnas ja Tartus ning teistes Eesti linnades ja välismaal. 29. aprillil 2016 etendus Vanemuises balletigala „Ülo Vilimaa 75”, kus kanti ette taastatud katkendeid tema esitatud ja lavastatud ballettidest (lavastaja Mare Tommingas).

Teatriühingu preemiad 1967, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976, 1991. Eesti NSV teeneline kunstnik (1970). Balleti aastapreemia 1985. Eesti NSV rahvakunstnik (1985). Valgetähe III klassi teenetemärk (2001). Riiklik kultuuri elutööpreemia (2016).

Lavastusi

Paganini – Ülo Vilimaa. Rahmaninovi „Paganini”. (Vanemuine, 1963)

  • Ööbik, Stravinski muusika (1967)
  • Kontrastid (Kontsert valges, Kontsert mustas, Bachi muusika; Hispaania rapsoodia, Raveli muusika; Džäss, Brubecki muusika, 1967, oli kõigis ka solist)
  • Muinasjutud (Ööbik, Stravinski muusika; Võluri õpilane, Dukas’ muusika, tantsis Õpilast; Bartóki Puuprints, 1969, tantsis Printsi)
  • Maalid ehk Kontrastid II (Impressioon, Debussy muusika; Surmatants, Saint-Saënsi muusika, tantsis Surma; Pärlipüüdjad, Yamada muusika; Chicago, Rodgersi seatud muusika, 1969, tantsis Gerryt)
  • Austeri Romeo, Julia ja pimedus (1970, tantsis Pavelit)
  • Koit ja Hämarik (Kompositsioon viiele, Kuulbergi muusika; Koit ja Hämarik, Elleri muusika, 1971, tantsis Koitu)
  • Raua ja Rannapi Naksitrallid (1972)
  • Käed, mitme autori muusika (1972)
  • BCD, Beethoveni, Chopini ja Debussy muusika (1973, tantsis solistina C-s)
  • Bortnjanski Kotkas (1973 Moskva Muusikaline Kammerteater)
  • Põldmäe Merineitsi (1974, tantsis Kurdist)
  • Portreed ehk Kontrastid III (Kameeliadaam, Liszti muusika; Söekaevurid, süntesaatorimuusika; Jane Avril, prantsuse šansoonid ja Stravinski muusika, 1975)
  • Puccini Madame Butterfly (1975)
  • Berteaut’ ja Vilimaa Edith Piaf (1977)
  • Vladigerovi Hunt ja seitse kitsetalle (1978)
  • Eespere Kõrvalised (Inimene ja öö, Prelüüdid, Fuuriad, Kodalased, 1979, ka solist)
  • Kangro ja Valkoneni Põhjaneitsi (1980)
  • Põldmäe Sõnnitund (1981)
  • Delibes’i Coppélia (1981 Olomouci teatris ja 1982)
  • Šenderovase Tütarlaps ja surm (1982 Vilniuse Ooperi- ja Balletiteatris)
  • Gershwini Porgy ja Bess (1983)
  • Austeri Tiina (1984 ja Olomouci teatris 1986)
  • Eugen Kapi Kalevipoeg (1985)
  • Menotti Konsul (1985)
  • Bernsteini West Side’i lugu (1986 Rakvere Teatris)
  • Aava Vikerlased (1987)
  • Austeri Bambi (1987)
  • Murrelli Mälu (1988)
  • Šenderovase Maria Stuart (1988)
  • Loewe’ Minu veetlev leedi (1990)
  • Mozarti Don Juan (1990)
  • Schönbergi Kuu-Pierrot (1991)
  • Bartóki Hertsog Sinihabeme loss (1991)
  • Bizet’ Carmen (1991)
  • Lehári Lõbus lesk (1992)
  • Pugni, Drigo ja Vassilenko Esmeralda (1992)
  • Barti ja Dickensi Oliver! (1993)
  • Vilimaa Kolm viini tooli (1993)
  • Leoncavallo Pajatsid (1994)
  • Massenet’ Don Quijote (1995)
  • Frimli ja Stotharti Rose-Marie (1995 Klaipeda Muusikateatris ja 1996)
  • Schwartzi Pagariproua (1996)
  • Karmi Prügikastilapsed (1996)
  • Gounod’ Faust (1996)
  • McNally Maria Callase meistrikursus (1997 Endlas)
  • Prokofjevi Tuhkatriinu (2000)

Osi

  • Karjus ja Narr (Peiko Orléans’i neitsi, 1962)
  • Kratt (Tubina Kratt, 1962)
  • Paganini (Urbeli Paganini, Rahmaninovi muusikale, 1963 ja 1967)
  • Tundmatu (Melikovi Legend armastusest, 1964)
  • Mercutio (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965 Estonias)
  • Kiir (Vinteri Kevade, 1967)
  • Albert (Adami Giselle, 1970)
  • Till (Vitina Miniatuurid: Till Eulenspiegel, R. Straussi muusikale, 1970)
  • Boris Vilde (Kuulbergi Mont Valérien, 1972)

Kirjandus

  • R. Kudu. Kired looja ümber : Ülo Vilimaa – teatrilegend. Tartu, 2001
  • K. Süvalep. „... endas ja kõiges tajuda lainete rändu”.  – Teatrimärkmik 1962/63
  • A. Tamarkin. Kolm põgusat muljet: [Paganini]. – Sirp ja Vasar, 12. juuli 1963
  • L. Metsaalt. Tantsib Ülo Vilimaa. – Noorte Hääl, 17. august 1965
  • N. René. Inglise ajakiri „Vanemuise” balletilavastusest: [Paganini. Ajakirjast „Dance and Dancers” 1965, 4].– Edasi, 26. veebruar 1966
  • Ü. Kalm. Ülo Vilimaa ja Kiir: [Kevade]. – Edasi, 2. aprill 1967
  • L. Tormis. Ühest kiiduväärt ettevõtmisest. – Sirp ja Vasar, 7. juuli 1967
  • L. Tormis. Tantsib Ülo Vilimaa. – Kodumaa, 10. jaanuar 1968
  • N. Roslavleva. Muusika ja tantsu kontrastid: [Kontrastid]. – Sirp ja Vasar, 19. jaanuar 1968
  • Ü. Vilimaa. Tartlane Jaapanis. [Intervjuu]. – Edasi, 12. märts 1968
  • Ü. Vilimaa. Kaks kuud tõusva päikese maal. [Intervjuu]. – Kodumaa, 13. märts1968
  • V. Pütsep. Oma tee ja oma eesmärk. – Edasi, 16. veebruar 1969
  • K. Kask. Maalide keskel: [Maalid ehk Kontrastid II]. – Kultuur ja Elu 1970, 3
  • Ü. Vilimaa, G. Sander. Kaks vastset teenelist. Intervjueerinud Ü. Taavas. – Edasi, 5. juuli 1970
  • V. Kõllu. Mõtisklusi lõppenud balletihooajast: [Maalid ehk Kontrastid II]. – Sirp ja Vasar, 17. juuli 1970
  • Sõnake juttu Ülo Vilimaaga. [Intervjuu]. – Edasi, 22. september 1972
  • Küsimused Ülo Vilimaale. Intervjueerinud L. Tormis. – Teatrimärkmik 1974/75
  • Ü. Kalm. Ülo Vilimaa ja Kiir: [Kevade]. – Edasi, 2. aprill 1976
  • M. Mutt. Etüüdid Eesti teatrielust. – Looming 1978, 9
  • K. Ird. Cogito, ergo sum... Tallinn, 1979
  • Ü. Vilimaa. Balletist kaugemalt ja lähemalt. Intervjueerinud L. Priimägi. – Edasi, 1. märts 1980
  • R. Kudu. Peegeldused. – Teatrimärkmik 1982
  • Ü. Vilimaa. L. Austeri „Tiina”. Intervjueerinud L. Tormis. – Teatrielu 1984
  •  Ü. Vilimaa. „Kõige kergem kunst”. Intervjueerinud A. Põldmäe. – Sirp ja Vasar, 19. oktoober 1984
  • R. Kudu. Mälestuste tabamiseks... – Teatrielu 1985
  • K. Pappel. „Konsul” „Vanemuises”. – Sirp ja Vasar, 31. jaanuar 1986
  • V. Värk. A. Herkül. „Kalevipoeg” kahest kandist. – Sirp ja Vasar, 14. märts 1986
  • Ü. Vilimaa. „Tiina” Olomoucis. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp ja Vasar, 4. aprill 1986
  • Ü. Aaloe, M. Põldmäe. West Side'i lugu (Rakvere Teatris). Hüvastijätt mälestusega. Virumaa West Side. – Teater. Muusika. Kino 1986, 7
  • H. Aumere. Vaielgem „Vikerlaste” uuslavastuse üle! – Sirp ja Vasar, 30. oktoober 1987
  • E. Paaver. Pikemad kõrvalepõiked „Mälu” teemal. – Teater. Muusika. Kino 1988, 8
  • Ü. Vilimaa. Mitte ainult „Leedist”. Intervjueerinud I. Drikkit. – Edasi, 10. veebruar 1990
  • K. Herkül. Saatus, kirg ja konstruktsioon: [Don Juan]. – Reede, 14. detsember 1990
  • Vastab Ülo Vilimaa. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • L. Priimägi. Enesetruudus. – Postimees, 13. märts 1991
  • H. Aassalu, L. Tormis. Muutuv ja muutumatu Ülo Vilimaa. – Sirp, 15. märts 1991
  • K. Pappel. Schönberg saabus Tartusse: [Kuu – Pierrot]. – Sirp, 19. aprill 1991
  • L. Kolle, S. Karja. Kuu – Pierrot – Naine – Sinihabe – Kuu: [Kuu – Pierrot, Hertsog Sinihabeme loss]. – Postimees, 17., 18. juuni 1991
  • Ü. Vilimaa. Olen fatalist: [Esmeralda]. Intervjueerinud E. Koger. – Postimees, 28. november 1992
  • Ü. Vilimaa. Kuhu lähed, Taaralinna teater? Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 27. aprill 1993
  • Ü. Vilimaa. Vanemuislased loodavad tõusuaega. Intervjueerinud A. Tonts. – Kultuurileht, 26. august 1994
  • Ü. Vilimaa. Viitina hea aura. Intervjueerinud M. Olvet. – Maa Pere 1994, 11/12
  • H. Aassalu. Esitantsija Elena Poznjak-Kõlar. Tallinn, 1995
  • R. Kudu. Ballett kui loomisvõime blokaad: [Prügikastilapsed]. – Kultuurimaa, 25. september 1996
  • E. Lillemets. Käeulatus jaapanlannale ehk tagasi tantsu juurde: [Prügikastilapsed]. – Kultuurileht, 8. november 1996
  • R. Kudu. Ülo Vilimaa – taasavastaja. – Kultuurimaa, 16. aprill 1997
  • I. Drikkit. Ülo Vilimaa valiti maailma Aasta Inimeseks. – Postimees : Extra, 31. mai 1997
  • Ülo Vilimaa tulevikuplaanid. Intervjueerinud M. L. – Sirp, 20. juuni 1997
  • Ü. Vilimaa. Loobuja unistab skandaalist. Intervjueerinud R. Kudu. – Favoriit 1997, 10
  • Ü. Vilimaa, M. Tommingas. Peaballettmeister peab olema nagu vanaema. Intervjueerinud E. Tatrik. – Postimees : Kultuur, 14. november 1997
  • Lavastaja ja koreograaf Ülo Vilimaa. Intervjueerinud J. Juhanson. – Eesti Päevaleht : Magasin, 7. veebruar 1999
  • K. Murutar. Ülo Vilimaa 60. – Postimees, 13. märts 2001
  • Ü. Vilimaa. Õpetaja Vilimaa õpetab vabanemist. Intervjueerinud V. Liivanõmm. – Õpetajate Leht, 18. juuni 2004
  • T. Tuumalu. Ülo Vilimaa värskendas meie balletti. – Postimees, 12. veebruar 2016
  • Ü. Vilimaa. Tantsu-uuenduse kauge kaja. Intervjueerinud A. Ruusmaa. – Sirp, 19. veebruar 2016
  • R. Hanson. Maaliv balletikuulsus valmistub galaõhtuks. – Tartu Postimees, 17. märts 2016
  • Л. Яковлев. Контрасты. – Молодежь Эстонии, 18 мая 1969
  • Н. Чернова. „Контрасты”. – Театр 1970, 8
  • Э. Кекелидзе. Неотраженный свет. – Молодежь Эстонии, 10 февраля 1973
  • Ю. Вилимаа. Ищу синюю птицу. Интервьюировала М. Левин. – Молодежь Эстонии, 8 июня 1985
  • Э. Бочарникова, Г. Иноземцева. Тем, кто любит балет. Москва, 1988

Heli- ja videokandjaid

  • Tuhkatriinu [Videosalvestis]. Tartu 2001 (Vanemuine)

Välislinke

Valere – Ülo Vilimaa, Francois Blondet – Johannes Kepp, Marceline – Madli Poola. Feltsmani, Vinnikovi ja Krahti „Vahemeri kohiseb”. (Estonia, 1951)

Narr – Ülo Vilimaa. Peiko „Orleans’i neitsi”. (Vanemuine, 1962)

Toots – Villu Vähk, Kiir – Ülo Vilimaa. Vinteri „Kevade”. (Vanemuine, 1967)

Kurdis – Ülo Vilimaa. Põldmäe „Merineitsi”. (Vanemuine, 1974)

Esmeralda – Jelena Karpova, Phoebus – Oleg Titov. Pugni, Drigo ja Vassilenko „Esmeralda”. Lavastaja Ülo Vilimaa. (Vanemuine, 1992)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2017 (G. Kaskla)