Türi vald
Türi vald asub Järvamaal Türi linna ümbruses, keskus Türi vallasiseses linnas.
Türi vald alates 30. I 1992. Türi vallaga liitusid 30. VI 2005 Türi linn, Kabala vald ja Oisu vald ning see on nüüd nii pindalalt kui ka elanike arvult Järvamaa suurim vald.
Asustus ja rahvastik
Türi vallas on 1 linn (Türi), 2 alevikku (Oisu ja Särevere) ja 35 küla.
Külad
Arkma, Jändja, Kabala, Kahala, Karjaküla, Kirna, Kolu, Kurla, Kärevere, Laupa, Lokuta, Meossaare, Metsaküla, Mäeküla, Näsuvere, Ollepa, Pala, Pibari, Poaka, Põikva, Rassi, Raukla, Retla, Rikassaare, Saareotsa, Sagevere, Taikse, Tori, Tännassilma, Türi-Alliku, Vilita, Villevere, Väljaotsa, Äiamaa, Änari.
Vaata Türi valla elanike arv asulati
Loodus
Valla kirdeosas on Türi voorestik (Türi maastikukaitseala). Kõrvemaasse kuuluv lääne- ja keskosa on valdavalt metsane ja soine (Aukamäe, Kallisaare, Tiigi ja Nõmme soo ning Lubjaahju, Iidva ja Kärevere raba). Türi valla riigimetsa haldavad Kabala ja Türi metsandik. Valla lõuna- ja idaosa paiknevad Kesk-Eesti lavamaa lääneosas, kus valdav on põllumajandusmaastik. Valda läbivad Prandi jõgi ja Pärnu jõe keskjooks. Kaitsealused pargid on Kabala mõisa park (12,6 ha), Kolu mõisa park (3,5 ha), Laupa mõisa park (9,4 ha), Lokuta mõisa park (1,1 ha), Oisu mõisa park (3,6 ha) ja Särevere mõisa park (6,1 ha). Türi valla piiresse jäävad Iidva looduskaitseala (osaliselt), Nõmme raba looduskaitseala, Prandi looduskaitseala (osaliselt), Saarjõe maastikukaitseala (osaliselt), suurem osa Türi maastikukaitsealast, Türi voorestiku looduskaitseala (osaliselt), Pärnu jõe saare looduskaitseala, Linnumängu hoiuala (osaliselt), Määru hoiuala, Pärnu jõe hoiuala (osaliselt) ja Türi-Karjaküla hoiuala.
Looduse üksikobjektidest on vallas kaitse all Eniste kuusk (ümbermõõt 2,65 m ja kõrgus 18 m; Vilita külas), Raudemetsa ehk Raademetsa mänd (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 3,28 m ja kõrgus 12 m; Pala külas), Saare-Siimu tamm (ümbermõõt 5,96 m ja kõrgus 24 m; Rassi külas), Vanga 7 kaske (Pala külas), Änari pärn (ümbermõõt 4,72 m ja kõrgus 24 m), Linnametsa rändrahn (kaitse all 1940. aastast; Taikse külas), Luisu rändrahn (ümbermõõt 18,7 m; Rikassaare külas), Saaremäe rändrahn (kaitse all 1940. aastast; Villevere külas), Suur rändrahn ehk Äiamaa rändrahn (ümbermõõt 12,8 m; Äiamaa külas), Villevere Suurkivi ehk Ollepa Suurkivi (ümbermõõt 15,8 m; Villevere külas), Vaki kivi (ümbermõõt 15,5 m; Villevere külas), Vassaare metsakivi (Äiamaa külas) ja Võstermäe rändrahn (ümbermõõt 18 m; Laupa külas).
Majandus ja transport
Valda läbivad Tallinna–Lelle–Viljandi raudtee, Viljandi–Paia (Tallinna) maantee ja sellelt hargnev Türi tee ning Pärnu–Rakvere maantee, millelt hargnevad teed Raplasse ja Viljandisse. Suurimad tööandjad on põllumajandusettevõtted: Oisu alevikus on põllumajandusega tegeleva Estonia OÜ keskus ja Kabalas Kabala Agro OÜ. Türil asub Metre OÜ (põhitegevusala metallkonstruktsioonide ja masinaehituskomponentide tootmine).
Haridus ja kultuur
Vallas on Türi Majandusgümnaasium, Kabalas, Laupas, Oisus (Retla Kool) ja Türil on põhikool, Türil muusikakool ja toimetulekukool. Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoht. Lasteaed on Kabalas, Lokutal, Oisus, Säreveres, Türi-Allikul ja Türil (Kesklinna lasteaed). Tagametsas on Eesti Skautide Ühingu püsilaager-õppekeskus. Raamatukogu on Kolus, Laupas, Türi-Allikul, Änaris, Kabalas, Oisus ja Ollepas. Kabalas ja Oisus on rahvamaja, Taikses kultuurimaja. Kärevere külas tuletõrjemuuseum. Türi vallas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Türi Püha Martini kogudus, Seitsmenda Päeva Adventistide Türi kogudus, Türi Kristlik Misjoni Kogudus ja Türi Püha Kolmainu Õigeusu kirik.
Säreveres on Balti keti mälestuskivi, Tagametsas on mälestusmärk Eesti metsavendadele. Huviväärsed on Kirna, Laupa ja Kolu mõis (historitsistlik peahoone ehitatud 1890), Kabala mõisa mõisaansambel (härrastemaja ehitatud 1774, aastast 1923 on seal kool; palju kõrvalhooneid), Rõugu talupark-dendraarium Villeveres (looduskaitse all; 8,7 ha; vanimaid eraalgatusel rajatud arboreetumeid, esimesed puud istutati 19. sajandi lõpus; umbes 300 liiki ja vormi) ning Kurla karstiala. Vallas on 141 kultuurimälestist.
Türi linn ja vald moodustavad meditsiinilise teenindamise mõttes ühtse terviku. Piirkonnas annab esmatasandi arstiabi viis perearsti, kellest üks tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja neli töötavad osaühingus Türi Tervisekeskus.
Loe täiendavalt artiklt Türi.
Ajalugu
Aastani 1950 oli Türi valla alal Särevere vald, 1950–59 eksisteerinud Türi rajoon hõlmas Järvamaa edelaosa ja Raplamaa kaguosa.
Türi valla ajaloost loe täiendavalt artikleid Türi kihelkond, Türi rajoon ja Türi külanõukogu.
Türi vallast pärit tuntud isikuid
Türi vallast on pärit Andres Larka, Georg Johannes Parikas, August Rei ja Jüri Vilms.
EE 12, 2003; muudetud 2011