tartu keel, ka lõunaeesti kirjakeel, on üks kahest 16.–19. sajandi eesti kirjakeelest. Lõunaeestiline tartu keel ja põhjaeestiline tallinna keel tekkisid 16. sajandil seoses peamurretevaheliste iidsete erinevustega, halduslike ning religioossete piiridega ja osalt kahe keskuse (Tallinna ja Tartu) keelepruugile tuginedes. Mulgi murde alal tarvitati tallinnakeelseid raamatuid. Tartu keelt kasutati Kagu-Eestis Tartu murde ja Võru murde alal ning see tugines põhiliselt Tartu murdes olevale üldlõunaeestilisele keelepruugile (enge ’vaid’, rügga ’rukis’, pään ’peas’, targembas ’targemaks’, saina ’seinad’, latsile ’lastele’, ma laula ’ma laulan’, ehhitiwa ’ehitasid’, es olle ’ei olnud’, om tettu ’on tehtud’ jms). Esimene teada olev eesti keelt sisaldanud trükis (1525) oli arvatavasti tartu keeles, 17. sajandi keeleuuendus (rahvakeelsem väljendusviis ning võõrtähtedeta ja reeglipärasem ortograafia, nn vana kirjaviis) oli esialgu edukam tartu keeles, „Wastne Testament” ilmus 1686 (tallinnakeelne Uus Testament 1715), tartu keeles ilmus ka esimene eestikeelne ajaleht „Tarto maa rahwa Näddali-Leht” (1806). Silmapaistvad tartu kirjamehed on kirikukäsiraamatute koostaja Joachim Rossihnius, grammatika autor Johann Gutslaff, kirikulauluraamatu ja „Wastse Testamendi” tõlkijad isa ja poeg Virginius, Põhjasõja-aegsest hävingust luuletanud Käsu Hans, õpetlike rahvaraamatute autor Georg Gottfried Marpurg, luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija Gustav Adolph Oldekop jmt. 19. sajandi II poolel tartu keel pikkamööda taandus. Põhjused olid a) majanduslikud: väikese kasutajaskonna tõttu ei tasunud tartukeelsed trükised end ära ja tallinnakeelne trükisõna arenes kiiremini; b) keelekorralduslikud: grammatikaid ja autoriteetseid tekste oli tallinna keeles rohkem (ainus eraldi tartu keele grammatika ilmus 1648); c) sotsiaal-poliitilised: rahvusühtsuse idee levides ja infovahetuse edenedes vajati ühist kirjakeelt, millest sai üks eesti identiteedi tugisambaid; d) subjektiivsed: enamik rahvusliku tõusuaja juhte oli pärit tallinnakeelselt alalt ja toetas põhjaeestilist ühiskeelt.

EE 12, 2003