Tammiku mõis (Simuna kihelkond)

Tammiku mõis. Häärber ja saarekesega tiik (postkaart)

Tammiku mõis (saksa k Tammik), rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Virumaal Rakke vallas Tammiku külas.

Mõisa on esmakordselt mainitud 1526. 1839 omandab mõisa Eestimaa rüütelkonna peamees 1845–1848 ja Liivimaa kuberner Magnus von Essen (1796–1869), kelle perekonna valduses oli mõis võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Ewald Ludwig Edler von Rennenkampff (tema ema oli sündinud von Essen).

Mõisansambel

Tammiku mõisa historitsistlik peahoone paiknes tiigi kaldal väheldase künka otsas. Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast pärinev kivist peahoone oli keskmise suurusega ühekorruseline hoone, mida kattis madal kelpkatus. Hoone tagaküljel vasakul tiival oli kitsas, tugevalt eenduv kahekorruseline tiibhoone (19. sajandi lõpp, alumine korrus kivist, ülemine puidust). Esifassaadil oli suur lahtine terrass kõrgel soklil, millele avanes keskteljel lai lahtine puitpalkon. Selle eest laskus lai kivitrepp läbi terrassi tiigi poole. Peahoone hävis 1948. aastal tulekahjus. Hoone taastati hiljem tundmatuseni muudetud kujul ühekorruselise ehitisena.

Säilinud on ka hulganisti kõrvalhooneid, mis asuvad rühmana sissesõidutee äärel või pargi äärealadel. Olulisemad on valitsejamaja (taastatud), teenijate-ametnikemaja ning tall-laut.

Tammiku mõisa häärber. Esifassaadi trepp (1943).

Tammiku mõisa valitsejamaja

Tammiku mõisa härrastemaja ja tiik

Mõisapark

Tammiku mõisa park oli suur ja eriosadega. Põhiosa (suurus umbes 2,3 ha) moodustas suursugune tiikidega liigendatud ala, mida hoopis suuremast parkmetsast eraldas piklik kunstjärv. Pargis kasvas tammi, vahtraid, pärni, kastaneid, siberi nulge, laialehiseid pärni. Saarekesega järv süvendati 1967. aastal uuesti, 1970. aastatel rajati sinna ka kena liivarand. Tänaseks on see soostunud.

• Tammiku mõis Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis