Tammel, Leili

Leili Tammel (aastast 2000 Tammel-Müller; 29. VII 1943 Käesla küla, Kärla vald), laulja (metsosopran) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1978). Vennatütar Liivi Põldmäe.

Lõpetas 1962 Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise kooli ja 1968 Tallinna Muusikakooli (Mihkel Sildose klass), õppis 1968–69 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Mihkel Sildose klass), lõpetas 1973 Leningradi konservatooriumi (Olga Mšanskaja klass, õppis ühtlasi Vladimir Neroda juures). Stažeeris 1974–75 Leningradi Kirovi-nimelises ooperi- ja balletiteatris (Vanja ja Ratmir Glinka ooperites „Ivan Sussanin” ja „Ruslan ja Ludmilla” ning Azucena Verdi „Trubaduuris”).

Olnud 1962–65 lasteaiakasvataja, 1968–69 Estonia teatris koorilaulja ja samas 1973–99 solist, teinud kaasa teatri külalisesinemistel Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Taanis jm. Töötanud 1986–99 ühtlasi pedagoogina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis; õpilasi: Anu Aimla, Alar Haak, Meeli Lass, Liivi Põldmäe, Aimar Tammel, Silva Valdt, Allan Vurma. Elanud 2000. aastast Saksamaal Karlsruhes, kus tegutseb eralauluõpetajana ja pedagoogina Karlsbadi Kunsti- ja Muusikakoolis ning osaleb Saksa-Eesti Seltsi töös.

Esinenud kammerlauljana Eestis ja välisriikides (sagedasti koos ansambliga Camerata Tallinn, nt Austraalias, Itaalias, Portugalis, Saksamaal ja Ungaris). Olnud Eesti Rahvusmeeskoori ja suurvormide solist (sh Beethoveni „Missa solemnis” ja IX sümfoonia, Dvořáki, Mozarti ja Verdi reekviem, Kokkoneni, Tubina ja Tobias-Duesbergi reekviem, Mahleri II ja VIII sümfoonia ning „Laulud „Poisi võlusarvest””, Rossini „Stabat mater”, Schönbergi „Gurre laulud”, Stravinski „Pulm”) ning vokaalsolist ballettides. Soleerinud Eesti heliloojate teoste esiettekannetel, sh Tambergi „Leivakantaat”, „Amores”, „Kontsert häälele” ja „Öölaulud”, Singi „Aastaajad” ja „Surma ja sünni laulud”, Mägi „Kolm setu muinasjuttu” ja „Laulud Betti Alveri luulega”. Kuldar Sink on pühendanud talle oma teoseid  („Pater noster II”, „Ave Maria IV”, „Stabat mater” ja „Halleluuja”), Eino Tambergi ooperi „Lend” Tüdruku osa on kirjutatud tema häälele. Salvestanud rohkesti Eesti Rahvusringhäälingu fondi, säilinud ka ooperisalvestisi Eesti Televisiooni videoarhiivis (sh Donizetti „Rügemendi tütar” 1984, Bizet’ „Carmen” 1986, Händeli „Alcina” 1986, Tambergi „Lend” 1986, Murdmaa ja Singi „Karje ja vaikus” 1987 ning „Ratsaniku laul” 1990).

II koht Eesti lauljate võistlusel 1972. Eesti NSV teeneline kunstnik (1981), muusikateatri aastaauhind 1986, Georg Otsa nimeline auhind 1987, Eesti NSV rahvakunstnik (1990), Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja Eesti muusika aastapreemia 1991.

Osi

  • Eboli (Verdi Don Carlos, 1971)
  • Filipjevna (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1973)
  • Herodiase paaž (1973 Estonias) ja Herodias (1992 Dreieichenhaini festivalil ja Läti Rahvusooperis, mõlemad R. Straussi Salome)
  • Lemme (E. Kapi Tasuleegid, 1974)
  • Azucena (Verdi Trubaduur, 1974)
  • Eboli (Verdi Don Carlos, 1974 ja 1994)
  • Ema (Stravinski Mavra, 1976)
  • Sonetka (Šostakovitši Katerina Izmailova, 1977)
  • Türgi Baaba (Stravinski Elupõletaja tähelend, 1977)
  • Lucia (1978 Estonias) ja Santuzza (1993 Karlsruhes Baden-Württembergi Riigiteatris) (Mascagni Talupoja au)
  • Markiis di Maggiorivoglio (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • Kõrtsiperenaine (Mussorgski Boriss Godunov, 1980)
  • Ema (Tormise Eesti ballaadid, 1980)
  • Olga (Kangro Ohver, 1981)
  • Federica (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Duenja (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
  • Carmen (Bizet’ Carmen, 1982, 1991 Dreieichenhaini festivalil)
  • Tüdruk (Tambergi Lend, 1983)
  • Ruggiero (Händeli Alcina, 1985)
  • Ulrika (Verdi Maskiball, 1985)
  • vokaalsolist (Murdmaa ja Singi Karje ja vaikus, 1986, 1987 Savonlinna ooperifestivalil ja Kalju kirikus, 1988 Bosra festivalil Süürias)
  • Marfa (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Niklaus (Offenbachi Hoffmanni lood, 1988)
  • Sauna-Ann (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • Dorabella (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • III daam (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Czipra (J. Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Berta (Rossini Sevilla habemeajaja, 1994)
  • Seltsidaam (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1995)
  • proua Reich (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Aža (Kalsonsi Kadunud poeg, 1996 Läti Rahvusooperis)
  • Prints Orlovski (J. Straussi Nahkhiir, 1997)
  • solist (Murdmaa – Skrjabini Tuleingel, 1998)
  • Magdelone (Nielseni Maskeraad, 1999 Vanemuises)

Helikandjaid

  • RAT „Estonia ooperisoliste (2 LP-d, 1985)
  • Amores (LP, 1986)
  • Eesti ballaadid (2 LP-d, 1990; 2 CD-d 2010)
  • Eesti hällilaul (LP, 1990)
  • Gloria, Ave Maria, El silencio / Kuldar Sink (LP, 1991)
  • Reigi õpetaja (2 CD-d, 1992)
  • Kammermusik aus dem Baltikum (CD, 1995)
  • Maarjasõnajalg / Ester Mägi (kassett, 1996)
  • El grito y el silencio (CD, 1998)
  • Aastaajad / Kuldar Sink (CD, 1998)
  • Leili Tammel, mezzo-soprano (CD, 2003)
  • Rahvusooper Estonia 100, 6 (CD, 2006)
  • Estoonlane Teo Maiste (DVD, 2015)

Kirjandus

  • Leili Tammel. Koostaja P. Palm. [Tallinn], 1987
  • T. Levald. Laulis Leili Tammel. – Sirp ja Vasar, 27. jaanuar 1978
  • M. Rais. Kammerlaulja Leili Tammel. – Noorus 1981, 8
  • T. Teder. Leili Tammel. – Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983
  • L. Tammel. Vokaalprobleemidest kaheteistkümnendal tunnil. Intervjueerinud K. Pappel. – Reede, 26. jaanuar 1990
  • M. Mägi. Jõudu saame üksteiselt. – Eesti Naine 1991, 1
  • L. Tammel. Oma hingelt olen ma maainimene. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Sirp, 23. juuli 1993
  • R. Kangro. Me, kuuljad, saame selle vaid, mis sündis me silme all, kuid teiste käest või suust. – Õhtuleht, 28. juuli 1993
  • I. Rannap. Paarkümmend aastat koostööd – on see juhus? – Päevaleht, 13. veebruar 1995
  • L. Tammel. Vahel on vaja kõigest eemal olla. Intervjueerinud R. Nikkel. – Õhtuleht, 7. veebruar 1995
  • Leili Tammel: Kunstnik on kui lakmuspaber. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 2. märts 1995
  • P. Palm. Läti kaasaegne ooper on kõrgel tasemel: [Kadunud poeg]. – Sõnumileht, 17. oktoober 1996
  • E. Naaber. Legend lauljast, kes peegeldab maastikke. – Meie Maa, 30. juuli 1998
  • L. Tammel. Tammepuu tugevusega Tammelid Saaremaalt lauluga laia maailma. Intervjueerinud A. Laine. – Oma Saar, 22. august 1998
  • M. Rais. Kuldar Singi vokaalteosed Leili Tammeli targas interpretatsioonis. – Muusikaleht 1998, 11
  • E. Naaber. Leili Tammeli kirgastumine. – Meie Maa, 8. oktoober 2003
  • E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja  V. Paalma. Tallinn, 2007
  • L. Tammel. Kuidas läheb? Intervjueerinud V. Rauniste. – Meie Maa, 19. august 2015

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T510

Välislinke

Eboli – Leili Tammel. Verdi „Don Carlos”. (Estonia, 1971)

R. Kangro „Ohver” (Estonia, 1981). Leili Tammel ja lavastaja Arne Mikk proovis.

ETBL 2000 (R. Pea), täiendatud 2016 (E. Pilliroog)