Maiste, Teo

Teo Maiste (õieti Teo Endel; 28. II 1932 Võru), laulja (bass) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1962). Vanemad äriomanikud. Olnud 1966–74 abielus Tatjana Laidiga.

Küüditati 14. juunil 1941 koos perekonnaga Siberisse, kus õppis Retška-Panja algkoolis, Novonikolskoje ja Aleksandrovskoje koolis ning töötas 1952 Aleksandrovskoje toidukaupade laos ja metsatöödel. Õppis 1953–57 Tomski Muusikakoolis (õpetaja Aleksandra Tihhomirova) ja 1957–58 Novosibirski Konservatooriumi I kursusel (Venjamin Arkanovi klass), töötas 1954–57 Tomski Draamateatris statistina ja laulis õigeusukiriku kooris. Jätkas 1958–62 õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Jenny Siimoni klass). Laulnud 1958–60 Eesti Raadio segakooris, olnud 1960–65 Vanemuise ja 1965–2006 Estonia teatri solist. Töötas 1970–2004 ühtlasi pedagoogina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (aastast 1979 dotsent). Õpilasi: Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan-Willem Sibul, Taimo Toomast, Andrus Mitt, Priit Põldma, Esper Linnamägi, Aleksandr Mihhailov.

Esinenud kammerlauljana, olnud vokaalsümfooniliste suurvormide solist nii Eestis kui ka välisriikides (sh Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, Missa h-moll, „Kohvikantaat” ja „Talupojakantaat”, Beethoveni IX sümfoonia ja „Missa solemnis”, Brahmsi „Saksa reekviem”, Dvořáki „Stabat mater”, Haydni „Theresienmesse” ja „Aastaajad”, Mozarti „Missa brevis”, „Missa solemnis”, „Kroonimismissa”, Missa c-moll, „Litaniae lauretaniae” ja „Vesperae Solennes de Confessore”, Pärdi „Laul armastatule”, Stravinski „Kuningas Oidipus”, Sviridovi „Pateetiline oratoorium”, Šostakovitši XIII sümfoonia ja „Laul metsadest”, Tambergi „Kuupaisteoratoorium”, Tobiase „Johannes Damaskusest”, Verdi Reekviem). Salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi ja heliplaatidele. Osalenud Tallinnfilmi filmides „Verekivi” (1972), „Ooperiball” (1974), „Teo Maiste ooperis” (1982) ja „Laulab Teo Maiste” (1986) ning Eesti Telefilmi töödes „Igihaljas bel canto” (1976), „Roosid lõunast” (1977), „Voldemar Kuslap” (1978) ja „Puritaanlased” (1984) ning Allfilmis „Georg Ots” (2006).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1970), Eesti NSV rahvakunstnik (1976), Teatriühingu preemia 1976, 1977, 1980, 1982, Georg Otsa nimeline preemia 1977, NSVL orden „Austuse märk” (1981), Teatriliidu muusikateatri aastapreemia 1987, Teatriliidu preemia 1988 ja aastaauhind 2001, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002), Ferdinand Johann Wiedemanni fondi (Eesti Rahvuskultuuri Fond) elutöö tänupreemia (2007).

Osi

  • Doktor Bartolo (1960 ja 1994) ja don Basilio (1994) (Rossini Sevilla habemeajaja)
  • Mölder (Dargomõžski Näkineid, 1960 Vanemuises, 1999 Estonias))
  • Peeter (Eugen Kapi Tabamatu, 1961 Vanemuises)
  • Ramphis (Verdi Aida, 1961 Vanemuises, 1964 Estonias)
  • Mendoza (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1962 Vanemuises, 1982 Estonias)
  • Rein (Arro ja Normeti Rummu Jüri, 1962 Vanemuises)
  • 3. kohtumees (Pätsi Kaval-Ants ja Vanapagan, 1962 Vanemuises)
  • Kaupo (Villem Kapi Lembitu, 1962 Estonias)
  • Moruccio (d’Albert’i Madalik, 1963 Vanemuises)
  • János Háry (Kodály János Háry, 1963 Vanemuises)
  • Igor ja Vladimir Jaroslavitš (Borodini Vürst Igor, 1963 Vanemuises)
  • Kaspar (1964, 1980) ja Kuno (1964, 2003) (Weberi Nõidkütt, Vanemuises ja Estonias)
  • Kotšubei (Tšaikovski Mazepa, 1964 Estonias)
  • Jutustaja (Mozarti Võluflööt, 1964 ja 1991 Estonias)
  • Don Iňigo Gomez (Raveli Hispaania tund, 1964 Estonias)
  • Mefisto (Gounod’ Faust, 1965 Vanemuises)
  • Gudal (Rubinsteini Deemon, 1965 Estonias)
  • Peaminister (1965) ja Kagler (1994) (Straussi Viini veri, Estonias)
  • Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1966 ja 2000)
  • Vana mustlane (Rahmaninovi Aleko, 1966)
  • Porgy (Gershwini Porgy ja Bess, 1966)
  • Kunstnik (Tormise Luigelend, 1966)
  • Doktor Uberto (Pergolesi Teenija-käskijanna, 1966, 1981)
  • Ferrando (Verdi Trubaduur, 1967)
  • Sparafucile ja krahv Monterone (Verdi Rigoletto, 1968)
  • Friesner (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1969, 1990 ja 2004)
  • Johnny (Bushi Guajaana Johnny, 1969 Vanemuises)
  • Gifflard (Kabalevski Colas Breugnon, 1970)
  • Parun Ochs von Lerchenau (R. Straussi Roosikavaler, 1970)
  • Kindral (Prokofjevi Õnnemängija, 1970 Vanemuises)
  • Philipp II (1971 ja 1997 Estonias, 1974 ja 1976 Leningradi Väikeses Ooperiteatris) ja Suurinkvisiitor (1971, 1994 ja 2000) (Verdi Don Carlos)
  • Selim (Rossini Türklane Itaalias, 1971)
  • Sinihabe (Bartóki Hertsog Sinihabeme loss, 1972 kontsertettekanne)
  • Gianni, Betto, Simone ja Notar (Puccini Gianni Schicchi, 1972; Simone ka 1997)
  • Parun Douphal (1974) ja doktor Grenvil (1994 ja 1997) (Verdi Traviata)
  • Don Pasquale (Donizetti Don Pasquale, 1974 ja 1992, 1992 ka Vanemuises))
  • Leporello (1975, 1981 Schwerinis) ja Komtuur (1999) (Mozarti Don Giovanni)
  • Attila (Verdi Attila, 1976)
  • Cyrano (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976 ja 1995)
  • Boriss Timofejevitš (Šostakovitši Katerina Izmailova, 1977)
  • Benoit (Puccini Boheem, 1977)
  • Trulove (Stravinski Elupõletaja tähelend, 1977)
  • Sulpice (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • Boriss ja Varlaam (Mussorgski Boriss Godunov, 1980; Varlaam ka 1998 Soome Rahvusooperis; Boriss ka 2001 Estonias)
  • Wurm (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Kecal (Smetana Müüdud mõrsja, 1983 Estonias, 1991 Savonlinnas)
  • Daland (Wagneri Lendav Hollandlane, 1984)
  • Melisso (Händeli Alcina, 1984)
  • Vürst Basil (Lehári Krahv Luxemburg, 1986)
  • Ivan Hovanski (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Linnanõunik Lindorf, optik Coppelius, hüpnotisöör Mirakel ja võimukandja Dappertutto (1988 Estonias ja 1988–89 Lahtis) (Offenbachi Hoffmanni lood)
  • Lempelius (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • Falstaff (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1989 Oulus ja 1995 Estonias)
  • Mustafa-bei (Rossini Itaallanna Alžiiris, 1990 Turus)
  • Mikaado (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Onu Bonzo (Puccini Madama Butterfly, 1991)
  • Kohtunik (Sallineni Ratsamees, 1991)
  • Krahv des Grieux (Massenet’ Manon, 1992)
  • Dulcamara (Donizetti Armujook, 1993)
  • Zsupán (Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Sir John Falstaff (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Kalervo (Sallineni Kullervo, 1995 Nantes’is)
  • Doktor Bartolo (Mozarti Figaro pulm, 1996)
  • Baali suurpreester (Verdi Nabucco, 1996)
  • Miljonär Sir Osgood Fielding (Styne’i Sugar, 2000)
  • Doktor (Verdi Macbeth, 2001)
  • Talumees (Orffi Tark naine, 2001)
  • Josef Kuhbrot (Künneke Onupoeg Bataaviast, 2003)
  • Narumov (Tšaikovski Padaemand, 2004)
  • Filiberto (Rossini Sinjoor Bruschino, 2004)
  • Taat (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005)

Helikandjaid

  • Tamberg. Kuupaisteoratoorium (LP, 1968)
  • Tobias. Johannes Damaskusest (LP, 1973)
  • RAT „Estonia” ooperisoliste (LP, 1978, 1981, 1985)
  • Laulab Teo Maiste (LP, 1979)
  • Tamberg. Cyrano de Bergerac (2 LP-d, 1981; 2 CD-d, 2000)
  • Mozart. Missa solemnis (LP, 1983)
  • RAT „Estonia” ooperilauljad operetis (LP, 1987)
  • Tubin. Reigi õpetaja (CD, 1992)
  • Opera arias & duets (CD, 1994)
  • Leo Normeti helitöid (CD, 2002)
  • Tormis. Luigelend (CD, 2004)
  • Rahvusooper Estonia 100, 4, 5, 11 (CD-d, 2006)
  • Lembitu (2 CD-d, 2011)
  • Teo Maiste, bass (CD, 2014)

Kirjandus

  • Teo Maiste. [Voldik]. Tallinn, 1981
  • Teo Maiste. Koostaja R. Nikkel. Tallinn, 1982
  • Teo Maiste. Koostaja E. Pilliroog. Tallinn, 2008
  • V. Kivilo. „Barbara von Tisenhusen”. – Õhtuleht, 6. jaanuar 1970
  • U. Heinapuu. Teo Maiste. – Teatrimärkmik 1970/71
  • L. Metsaalt. Tomsk, Novosibirsk, Tallinn. – Noorte Hääl, 15. detsember 1972
  • H. Tõnson. Rõõm otsivast kunstnikust. – Sirp ja Vasar,  2. märts 1973
  • A. Mikk. Teo Maiste. – Kultuur ja Elu 1977, 7
  • H. Tõnson. Elamuslik ooperilavastus: [Katerina Izmailova]. – Sirp ja Vasar,  2. detsember 1977
  • L. Normet. Tuli aeg „Boriss Godunovi” algvariandi lavaletoomiseks. – Sirp ja Vasar,  1. august 1980
  • A. Mikk. Teo Maiste esimeseks juubeliks. – Sirp ja Vasar,  26. veebruar 1982
  • Vastab Teo Maiste. – Teater. Muusika. Kino 1983, 9
  • H. Kulo. Söörina Soomes. – Õhtuleht, 18. november 1989
  • T. Siitan. Üleminekuaja „Võluflööt”. – Eesti Aeg, 11. juuni 1991
  • Teo Maiste. Intervjueerinud M. Vaitmaa. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
  • T. Maiste. Pikk teekond Lõuna-Eestist Lempeliuseni. Intervjueerinud V. Paalma. – Sirp, 28. veebruar 1992
  • H. Kulo. Meister siin, Figaro seal. – Õhtuleht, 27. aprill 1992
  • Homme õhtul Teo Maiste. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees, 1. oktoober 1992
  • Teo Maiste: „Mõttes laulan ka öösiti”. Intervjueerinud K. Korv. – Päevaleht, 10. detsember 1993
  • Lauljatee kroonikast – Teo Maiste. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1994, 7
  • M. Vaitmaa. Ooperi „Cyrano de Bergerac” kolmas elu. – Kultuurileht, 3. märts 1995
  • T. Maiste. Tenor ja bass: vastakuti laval, mitte garderoobis. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 21. märts 1995
  • T. Maiste. Prantslastele süstiti Soome vaimsust. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 18. detsember 1995
  • A. Mikk. Vahemärkusi vahejuubeliks. – Muusikaleht 1997, 2
  • M. Põldmäe. Cyranost Falstaffini, Frankist Felipeni. – Eesti Ekspress, 28. veebruar 1997
  • T. Maiste. Meister on meister. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 1. märts 1997
  • Teo Maiste hääl on lahti. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Eesti Päevaleht, 4. märts 1997
  • M. Põldmäe. Ringid. – Teater. Muusika. Kino 1998, 1
  • Sild minevikku: [Näkineid]. – Postimees : Ooper, 10. september 1998
  • M. Põldmäe. Läbi ja lõhki kunstnik – Teo Maiste. – Teatrielu 1999
  • M. Põldmäe. Meister ja tema aeg. – Muusika 2002, 1
  • M. Mändla. Kogenud Maiste usub ooperi tulevikku. – Postimees, 28. veebruar 2002
  • Teo Maistest sai laulja juhuslikult. Intervjueerinud H. Arusoo. – SL Õhtuleht,  28. veebruar 2002
  • R. Sule. Elagu tsaar Boriss Fjodorovitš: [Boriss Godunov]. – Sirp, 8. märts 2002
  • E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • E. Pilliroog. Meister ja aeg. – Sirp, 9. märts 2012
  • O. Indermitte. Estoonlane Teo Maiste. – Muusika 2016, 5

Välislinke

Kotšubei – Teo Maiste.Tšaikovski „Mazepa“. (Estonia, 1964)

2. kohtumees – Voldemar Viller, 1. kohtumees – Valdo Truve, 3. kohtumees – Teo Maiste. Pätsi „Kaval-Ants ja Vanapagan“. (Vanemuine, 1962)

Mölder – Teo Maiste. Dargomõžski „Näkineid“. (Vanemuine, 1960)

ETBL, 2000 (M. Sildos); täiendatud 2015 (E. Pilliroog); täiendatud 2017