Sink, Kuldar

Kuldar Sink (14. IX 1942 Tallinn – 29. I 1995 Kõrve küla, Vastseliina vald), helilooja ja flötist. Eesti Heliloojate Liidu liige (1968). Ema Marje Sink, isa Peeter Adolf Sink, vend Tunne Kelam.

Sai muusikateoorias alghariduse vanematelt ja klaverimängus eraõpilasena Karl Sillakivilt. Õppis Tallinna Lastemuusikakoolis flööti, lõpetas 1960 Tallinna Muusikakooli muusikateooria (loominguõpetaja Veljo Tormis) ja 1961 flöödierialal (Elmar Peäske klass). Õppis 1961–66 Leningradi konservatooriumi kaugõppes kompositsiooni (Andrei Petrovi ja Boriss Arapovi klass).

Mängis flööti 1960–63 Estonia orkestris ja 1963–73 Eesti Raadio Sümfooniaorkestris. Mängis Neeme Järvi asutatud Tallinna kammerorkestris flööti ja tšembalot. Tegutses aastast 1973 vabakutselise heliloojana. Tema „Kolm pala keelpilliorkestrile” (1960), „Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile” ja I kammersümfoonia (1963) pälvisid tähelepanu mh 1967 Zagrebi nüüdismuusika festivalil. Tema muusikale loodud balletid on silmapaistval kohal Mai Murdmaa koreograafias ja Estonia repertuaaris, sh „Karje ja vaikus” (1986, Riia ooperi- ja balletiteatris 1991, Denveris 1991). Salvestisi Eesti Raadios ja heliplaatidel.  Kesk-Aasia jalgsirännakute (1977–78) põhjal valmisid raadiosaated ja esseed (ilmusid Sirbis ja Vasaras). Peeter Brambat on teinud temast filmi „Mees, kes teadis saladust” (1996).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1989). Eesti muusika aaastapreemia 1986 ja 1992.

Teoseid

Muusikalisi lavateoseid:

  • Ballett Surma ja sünni laulud (M. Murdmaa koreograafia, Estonias1988)
  • Ballett Maarjamaa missa (M. Murdmaa koreograafia, Estonias 1991)

Vokaalsümfoonilist muusikat:

  • Kantaat Aastaajad kammerkoorile ja keelpilliorkestrile (Juhan Liiv ja jaapani luule; 1965)

Lavastuse muusikat:

Filmimuusikat mängufilmidele:

  • Kivid ja leib (1965)
  • Ma pole turist, ma elan siin (1988)
  • Äratus (1989)
  • See kadunud tee (1990)
  • Noorelt õpitud (1991)
  • Daam autos (1992)

Filmimuusikat nukufilmidele:

  • Suveniir (1977)
  • Köpenicki kapten (1978)
  • Kaupmees ja ahvid, Giufa (1979)

Helikandjaid

  • Aastaajad (CD, 1998)
  • El silencio: ema ja poja laulud (CD, 2002)

Kirjandus

  • M. Vaitmaa. Kuldar Sink. – Kuus Eesti tänase muusika loojat. Koostaja H. Tauk. Tallinn, 1970
  • A. Unt. Surma ja sünni laulud. – Sirp ja Vasar, 2. oktoober 1987
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 10. veebruar 1995
  • Intervjuu Kuldar Singiga (1992. aastast): 55 aastat sünnist. Intervjueerinud R. Alaküla. – Teater. Muusika. Kino 1997, 10
  • H. Vaus-Tamm. Pärast surmagi moodne helilooja. – Eesti Päevaleht, 3. november 1998
  • M. Rais. Kuldar Singi vokaalteosed Leili Tammeli targas interpretatsioonis. – Muusikaleht, 11, november 1998
  • M. Märtin. Flöödimängija ja helilooja. – Postimees, 29. jaanuar 2000
  • E. Ragul. Kuldar Sink – Eesti helilooja. – Forseliuse Sõnumid 2001, 8
  • M. Vaitmaa. Kuldar Sink oleks saanud 14. septembril 60-aastaseks. – Muusika 2002, 6
  • K. Kosk. El silenco – Vaikus. – Muusika  2002, 8
  • H. Vaus-Tamm. Rahu otsiv mässaja Kuldar Sink. – Eesti Päevaleht, 25. september 2002
  • B. Davidjants. Kuldar Singi teekond setu kultuurini. – Teekond. Tartu, 2003
  • I. Garšnek. Ema ja poja laulud. – Teater. Muusika. Kino 2003, 2
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles: Estonia ballett XX sajandi teisel poolel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • A. Allas. Eksperimentaaletendus / instrumentaalteater: „Kremoona ringmäng” (1968). – Kunstiteaduslikke Uurimusi 2014, 1/2

Välislinke

EMBL, 2008 (A. Hirvesoo); ETBL täiendatud 2016 (T. Mattisen)