Soll, Johann
Johannes Soll (pseudonüümid Joh. Annes, Pluntka, Vaba, Verso; 2. XII 1886 Viljandimaa, Võisiku vald – 24. XI 1981 Tartu), koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees.
Õppis 1896–99 Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, seejärel Aru 2-klassilises ministeeriumikoolis, 1903–05 Tartu Õpetajate Seminaris. Sai 1908 Riias õpetajakutse. Lõpetas 1919 Tartu Ülikool juures keskkooli asendusõpetajate suvekursused ja 1931 Tartu õhtuühisreaalgümnaasiumi, õppis 1931–32 ja 1935 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) .
Oli 1906–18 Kolga-Jaanis, Tõrvas ja Arusaares köster-kooliõpetaja. Töötas 1919–29 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1922–29 ühtlasi Tartu Õpetajate Seminaris ja E. Selli keeltekoolis, 1930–44 Tartu 10. algkoolis, 1944–52 3. mittetäielikus keskkoolis ning 1952–57 3. keskkoolis koduloo ja eesti keele õpetajana.
Kuulus Tartu Meestelaulu Seltsi ja Tartu Õpetajate Seltsi, aastast 1920 Emakeele Seltsi, 1921–25 nimede eestistamise kesktoimkonda, Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkonda (1922–28 sekretär, 1919–21 eesti keele õppekavade koostamise komisjoni ja õpetajate kutseeksamite eesti keele komisjoni liige). Õpetas eesti keelt ka muulastele ja nõudis eesti koolis õpetamiseks keeleeksami sooritamist. Täiendas keeleõppe metoodikat ja osales Noor-Eesti kirjastuse õppekirjanduse väljaandmises. Kogus rahvapärimusi ja uuris kodukoha ajalugu. Kirjutanud memuaare ja ülevaate pedagoog Tõnu Riomari elust (Eesti Kirjandus, 1924 nr 12).
Tegi 1904–17 kaastööd ajalehtedele Teataja, Vaatleja, Sõnumid ja Tallinna Teataja. Osales näiteringides ja pasunakoorides ning juhatas koolikoore ja külaansambleid.
Maetud Raadi kalmistule.
Isiklikku
Isa Jaak Soll (1844–1926), tööline; ema Mall Soll, sündinud Milk (1850–1925). Abikaasa Alice Margarete Soll, sündinud Kutsar (1904–93), usuõpetuse ja saksa keele õpetaja. Tütar Malle Pihlak (1937), eesti filoloog.
Kirjandus
- M. Pihlak. Õpetaja Johannes Soll ja tema armastus - emakeel. – NPedK, XLI. Tallinn, 1989
EKBL, 1998 (M. Pihlak)