Smeljanski, Mihkel

Mihkel Smeljanski (8. III 1950 Haapsalu), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1975–2000). Isa ajakirjanik, ema teatri piletöör. Igor Smeljanski vend. Aastast 1989 abielus Ivi Smeljanskiga.

Lõpetas 1969 Pärnu töölisnoorte keskkooli, õppis 1970–72 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris. Alustas teatritööd 1968 Endlas lavatöölisena (ka mängis lavastustes), olnud 1974–90 samas näitleja, hiljem vabakutseline. Mänginud filmis („Tavatu lugu”, 1974; „Ainult hulludele ehk Halastajaõde”, 1991; „Vana mees tahab koju”, 1991, kõik Tallinnfilm; „Happy End”, 1991, Belarusfilm; „Agent Sinikael”, 2002, Exitfilm, Suhkur Film) ja telelavastustes („Puhkepäev”, 1982; „Koera süda”, 1988; „Naine, kes saabus kell 6”, 1991). Laulnud aastast 1974 ansamblis Kuldne Trio, korraldanud muusikaüritusi. Avaldanud (koos Jüri Vlassoviga) raamatud „Kuraditosin kodukirjandit teemal „Kuldne Trio”” (1995) ja „Kuldne Trio. Ausalt ja avameelselt” (2008).

Osi

  • Poisike (Algis) (Samulevičiuse Sild kaugesse öösse, 1969)
  • Naff‑Naff (Undi Kolm põrsakest ja hea hunt, 1973)
  • Lõoke (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1974)
  • Jo‑Jo (Grochowiaki Püsime veel sadulas, härrased!, 1976)
  • Leonas Labžentis (Saja Puutuvid, 1977)
  • Johan Immanuel Kuvastus (Lassila Tark neitsi, 1978)
  • Billing (Ibseni Doktor Stockmann, 1978)
  • Joe Crowell (Wilderi Meie linnake, 1980)
  • Poeg (Albee’ Kõik on läbi, 1981)
  • Pobedonossikov (Majakovski Saun, 1982)
  • Leonard Brazil (Poliakoffi Superdiskor, 1982)
  • Mees (Zorini Mees ja naised, 1982)
  • Oskar (Horváthi Lood Viini metsadest, 1983)
  • Nat Hocken (Du Maurier’ ja Soosaare Linnud, 1984)
  • Ignati Iljitš Špigelski (Turgenevi Kuu aega maal, 1984)
  • Manus (Frieli Tõlkijad, 1984)
  • Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1985)
  • Domenico Soriano (De Filippo Filumena Marturano, 1986)
  • Vilhelm Foldal (Ibseni John Gabriel Borkman, 1987)
  • Venna (Spiró Aed, 1988)
  • George (Slade’i Tuleval aastal samal ajal, 1989)
  • Boguslawski (Spiró Kelm, 1994 Endlas)
  • Jonatan (Egneri Kardemoni linna rahvas ja röövlid, 1995 Endlas)
  • Orla (Jepseni Järgmisel aastal on õlu parem, 1997 Endlas)
  • J. W. Jannsen (Kivirähki Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis, 1997 Endlas)
  • Martin Morley (Rayburni Mees, kes arvatavasti on…, 1999 Endlas)
  • Ash (Marberi Diileri valik, 2004 Endlas)

Helikandjaid

  • A. PervikVäikesed vigurijutud (LP, 1978)
  • E. RaudKuidas peab hüüdma?, Lastejutte kogumikust „Karu maja” ja „Vigurivärsse” (kõik LP, 1978)
  • Kuldne Trio: Perekonnatola (CD ja helikassett, 1995), Kõik müügiks! (CD ja helikassett, 1996), Vana hea Kuldne Trio 1–2 (2 CD-d, 2003)

Kirjandus

  • K. Uibo. Pärnu 79: Kas ainult liikumine laiuti. – Teatrimärkmik 1978/79
  • K. Käsper. Omas ampluaas. – Teatrimärkmik 1981
  • M. Smeljanski. „Super” on magnet, disko ka. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Kommunist, 26. märts 1983
  • P. Pii. Üks roll. – Sirp ja Vasar, 21. oktoober 1983
  • M. Smeljanski, J. Vlassov. Hõbedaste kaksikutega Kuldsest Triost ning Mikkost ja Eskost ka. Intervjueerinud M. Põldroos. – Kodumaa, 24. aprill 1985
  • Mihkel Smeljanski. Intervjueerinud R.Rähni. – Rahva Hääl, 27. oktoober 1991
  • Mihkel Smeljanski comeback teatrilavale. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Hommikuleht, 28. märts 1994
  • Mihkel Smeljanski: pisikesed lapsed tunnevad meid tänaval ära. Intervjueerinud R. Hanson. – Postimees, 1. juuli 1995
  • M. Smeljanski, J. Vlassov. Jõulupoisid. Intervjueerinud U. Vahe. – Õhtuleht, 20. detsember 1997
  • A. Laasik. Artistiks sündinud. – Eesti Päevaleht, 8. märts 2000
  • U. Vahe. Mihkel Smeljanski: proovin ikka veel pulma, mitte surma poole. – Õhtuleht, 9. märts 2015
  • Е. Скульская. За журавлем в небе. – Советская культура,  2 сентября 1975

Välislink

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2017 (T. Truuvert)