Gustav Sergo (15. I 1886 Käina vald – 5. X 1971 Haapsalu), laevandustegelane ja laevajuht, Herman Sergo lell.

Meresõitu alustas 12-aastaselt isa halulaevas, 14-aastaselt sai kutseliseks meremeheks ja 18-aastaselt halulaeva kapteniks. 1905–10 töötas välismaal, seilas madruse ja pootsmanina suurtel parklaevadel Inglismaa, Tšiili ja Peruu sadamate vahel. Ostis 1913 purjelaeva ja hiljem teisigi ning vedas nendega küttepuid Hiiumaalt Tallinna. Lõpetas 1914 kiprikursused. Oli 1915–19 tüürimees parklaeval Sankt Feodor ja hiidlaste purjekal Togo (need vedasid sõja ajal kaupu Inglismaa ja Pürenee poolsaaree sadamate vahel). Ehitas 1920 endise Hiiu madala hoiatuslaeva ümber rannasõidupurjekaks ja pani sellega aluse laevaühingule G. Sergo ja Ko (tegeles reisijate veoga). 1929 ostis esimese auriku. Aastaks 1936 oli ühingul 5 liini- ja 2 veolaeva, 1938 läksid kõik Eesti reisijateveo- ja rannasõiduliinid ning osa välisliine ühingu valdusse (1940 oli ühingul 17 laeva).

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid Sergo 1940, kõik ühingu laevad rekvireeriti. Vabanes 1947; 1949 represseeriti uuesti, vabanes 1957, elas pensionärina Haapsalus. 

MerLe 1996; EE 14, 2000