Schmidt, Friedrich

Carl Friedrich Schmidt [šmit] (Fjodor Bogdanovitš; 27. I 1832 Kaisma mõis, Pärnumaa – 20. XI 1908 Peterburi), baltisaksa päritolu vene geoloog ja botaanik, Peterburi Teaduste Akadeemia erakorraline akadeemik (1874) ja korraline akadeemik (1885). Mõisavalitseja poeg.

Õppis 1849–53 Tartu ülikoolis vene keelt ja kirjandust, mille lõpetas keeleteaduse kandidaadina, seejärel õppis Moskva ülikoolis ja 1855 kaitses Tartu ülikoolis botaanikamagistri kraadi. Oli 1856–59 Tartu ülikooli botaanikaaia abidirektor ja 1873–1900 Peterburi Teaduste Akadeemia Mineraloogiamuuseumi direktor. Võttis osa Vene Geograafiaseltsi ekspeditsioonidest (1859–62 Kaug-Idas ja Sahhalinil ning 1866–67 Siberis), koostas Amuuri, Jenissei ja Obi piirkonna ning mitme muu ala geoloogilise ja botaanilise kirjelduse. Tema peamised uurimused käsitlevad Eesti ja naaberalade Vanaladekonna liigestust ja fossiilset faunat, eeskätt trilobiite, koorikloomi ja lõuatuid. Koostas Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri stratigraafilise skeemi, mis kehtib põhiosas tänini. Tõestas mandrijäätumise osa Eesti pinnakatte kujunemises. Tegutsemise algaastail uuris Muhu saare ja Põhja-Eesti taimestikku. Oli mitme Venemaa ja välismaa ülikooli audoktor, aastast 1869 Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige ja aastast 1902 Tartu Ülikooli auliige.

Tema nime kannavad mäed Kotelnõi saare kirdeosas, neem Kara meres ja poolsaar Sahhalini saare kirdeosas.

Töid

• Untersuchungen über die silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel (1858)
• Ueber Glazialformation in Estland (1871)
• Revision der ostbaltischen silurischen Trilobiten (6 köidet, 1881–1907)