Tagasi ETBL-i avalehele

Salla mõis

Salla mõisa peahoone

Salla mõis. Vaade õhust

Salla mõisa viinavabriku varemed ja meierei (2001)

Salla mõisa (saksa k Sall), rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Virumaal Rakke vallas Salla külas.

Mõisa on esmakordselt mainitud 1479. 16. sajandil oli omanik ordumeister Wolter von Plettenbergi vend Johann von Plettenbergile, seejärel Ermesed, 17. sajandil Strykid ja 18. sajandil Brümmerid. 1840 omandas mõisa Eestimaa rüütelkonna pealik (aastatel 1845–48) ja hilisem Liivimaa kuberner Magnus von Essen (1796–1869). 1868. aastast oli mõis Harpede perekonna omandis, viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Harpe. Aastast 1921 on mõisa peamajas asunud kool. 1997 toodi vanast Salla vallamaja ruumidest mõisa üle ka külaraamatukogu.

Mõisaansambel

Mõisaansambel on kujunenud peamiselt 18/19. sajandi va­hetusel Emumäe idajalamil. 18. sajandi lõpust pärit  pea­hoone on kõrge kelpkatusega kahekorruseline kivi­ehitis, millele tüübilt lähedasi on mitmete Põhja-Eesti varaklas­sitsistiike mõisamajade hulgas. Arhitektiks arvatakse J. H. B. Waltherit. Suuremad ümberehitused 1880. aastail Rakvere ehitusmeistri F. Modi juhtimisel. Hoonel on profiilne räästakarniis, selle all guttadega ehisvöö, nii esi- kui tagafassaadil nõrgalt eenduva keskrisaliidi kohal väike kolmnurkfrontoon, risaliitide alaosa on rusteeritud. Esimene korrus on võlvitud (2 pikisuu­nalist silindervõlvi), teise korruse ruumid paiknesid algselt anfi­laadselt. Säilinud on meandri­motiiviline trepivõre ja ühes ruu­mis lae ornamentaalne krohv­dekoor.

Kõrvalhooned paiknevad erandlikult piki Salla–Tammiku teeäärt, neist paljud (viinavabrik, viinaait, meierei, kelder) on ulatuslikult rekonstruee­ritud; tähelepanuväärseim on poolkelpkatusega tall (19. sajandi algus).

Mõisa park

Huvipakkuv on looduskaitse alla kuuluv mõisa park (4,3 ha, ümbruskonna üks liigirikkamaid), mis asub põhiliselt peahoone taga. Selle tuumikus on varasema regulaar­planeeringulise aia osi (fragrnen­did pügatud pärnaalleedest). Huviväärne oli pargi loodenurgas kasvanud Plettenbergi tamm (ümbermõõt 5 m, kõrgus 17 m), mis hävis 20. sajandi teise poole tormides. Pärimuse järgi pidanud ordumeister Woldemar von Plettenberg, selle tamme all koosolekut. 2002 valmis skulptuur Plettenbergi rüütel (skulptor Urmas Raup).

2004 alustati Tartu Ülikooli botaanikaaia juhendamisel dendroloogia taastamist, Salla mõisapargist ja Emumäest on kujunemas ühtne turismipiirkond.

Välislink

  • Salla mõis Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis

Loodud 2013