Tagasi ETBL-i avalehele

rannakarplased

Looduslikud söödavad rannakarbid Vilsandi rannas

rannakarplased (Mytilidae; ingl sea mussels, vn мидии), limuste sugukond. Rannakarplasi elutseb hulgaliselt maailmameres (eriti selle madalas vees). Nende koja üks ots on kiilukujuline, eesmine sulgurlihas väike ja kitsas, tagumine suur ja ümmargune. Neil on mitu peenikest lukuhammast. Täiskasvanuil on jalg taandarenenud, kuid büssusnääre hästi arenenud. Rannakarplased kasvavad üksteisega ja substraadiga büssusniitide abil kokku ning moodustavad suuri kogumikke – pankasid, need taluvad ka tugevat tormi. Rannakarplased filtreerivad hiigelkoguse vett ning toituvad selles leiduvaist mikroorganismidest ja detriidist, nende pangad on võimsad biofiltrid ja veepuhastajad.

Rannakarplased on lahksugulised ja väga viljakad (suur emasloom heidab vette kuni 25 miljonit muna). Viljastatud munast väljub pärgvastne ehk trohhofoor, see moondub mõnepäevase ringiujumise järel purjukvastseks ehk veeligeriks ja laskub siis põhja. Täiskasvanud rannakarplased on peaaegu liikumatud. Rannakarplased elavad 13–14-aastaseks. Ammusest ajast on neid kasutatud toiduks (peamiselt söödavat rannakarpi – Mytilus edulis) ja neid kasvatatakse mitmel pool merefarmides. Põhjameres on loodusliku rannakarbi pikkus kuni 15 cm, Läänemere lääneosas kuni 7 cm, Soome lahes kõigest 4 cm. EL-i  peamised tootjad on Prantsusmaa, Holland, Iirimaa ja Suurbritannia. 2007. aasta toodang oli 175 934 tonni, mis moodustas maailma rannakarbitoodangust 86%.

 

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011