Tagasi ETBL-i avalehele

Pärtelpoeg, Mari

Suveruhnlane Mari Pärtelpoeg

Mari Pärtelpoeg (24. IV 1956 Tallinn), metallikunstnik, Leila Pärtelpoja tütar.

Lõpetas 1974 Tallinna 7. keskkooli, õppis samast aastast Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI), lõpetas selle 1979. Töötanud 1979–80 Eesti Vabaõhumuuseumis restaureerimiskunstnikuna, 1983–90 Tallinna Kunstiülikooli metallehistöökateedris õppejõuna, aastast 1990 vabakunstnikuna.

Aastast 1990 Eesti Kunstnike Liidu liige. ON-grupi asutajaid (1990) ja osalenud kõigil selle näitustel. Loonud peamiselt ehteid, valdavalt kaelaehteid. Eesti ehtekunsti disainiliku suuna esindajana rakendanud geomeetrilist vormi ja pööranud erilist tähelepanu pinnatöötlusele. Kasutanud mitut värvi metalli, kive, pärlmutrit ja emaili. Omapärased on arhailise soomuspõiminguga kaelaehted (1985), mis lähtuvad keskaegseist rõngassärkidest. Teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Elanud suviti Ruhnul, aastast 1981 endise Ida-Steffensi talu omanik. Aastatel 2000–06 Ojamaal.

Näitusi

Oselanud näitustel aastast 1978; Jabloneci ehtenäitus 1983 ja 1987; Baltimaade noorte tarbekunstitriennaal 1984 (diplom); Baltimaade tarbekunstitriennaal 1985, 1988 ja 1991; Erfurdi tarbekunstikvadriennaal 1986; eesti tarbekunsti näitus Karlsruhes 1992; Baltimaade ja Taani tarbekunsti näitus Kopenhaagenis, Riias, Vilniuses, Göteborgis ja Helsingis 1992, Eesti ehtekunst Rootsi Kaasaegse Hõbeda galeriis Stockholmis 1992; From Dreams to Reality balti ja skandinaavia disaini- ja tarbekunstinäitus Göteburgis, Kopenhagenis, Riias, Vilniuses, Tallinnas ja Helsingis 1993-94.

Isiknäitusi: Tallinna kunstisalong (1986, koos Anu Paaliga), 2006, Tallinnas A-Galeri 2009.

Kirjandus

  • H. Liivrand. Nelja tarbekunstniku näitus. - Sirp ja Vasar, 1986, 26. detsember
  • Intervjuu: Õhtuleht, 1986, 19. detsember

EKABL, 1996; muudetud 2013