piimhappebakterid, bakterid, kelle anaeroobses elutegevuses tekib sahhariidide kääritamisel piimhape (homofermentatiivne protsess) või piimhape koos etanooli, atsetaadi, süsinikdioksiidi ja muude saadustega (heterofermentatiivne protsess). Homofermentatiivses käärimises osalevad grampositiivsed obligatoorsed Firmibacteriae klassi anaeroobid (peamiselt Lactobacillus'e, Sterptococcus'e ja Pediococcus'e perekonnad), heterofermentatiivses mõningad enterobakterid, batsillid ja klostriidid.

Piimhappebakterid vajavad elukeskkonnas peaaegu kõiki B-vitamiine ja valgusünteesis osalevaid aminohappeid, see võimaldab neid kasutada ainete analüütilisel määramisel. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist (piimatööstuses on kasutusel peamiselt Lactobacillus lactis, L. bulgaricus ja L. casei), toimivad leivataignas, hapukurgis ja -kapsas ning silos. Mikrobioloogilisel tootmisel saadakse olenevalt piimhappebakteri liigist puhast _D- või _L-piimhapet (keemilises sünteesis saadakse segu, s.o _DL-piimhapet).

EE 7, 1994