Georg Johannes Parikas (ka Johannes-Georg; 30. X 1880 Alliku vald, Järvamaa – 22. X 1958 Tallinn), fotograaf, kirjastaja. Isa Alliku mõisa veskirentnik. Peeter Parikase vend.

Kooliteed alustas Laeva külakoolis. Õppis Pilistvere kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis, lõpetas 1899 Viljandis Bormann-Heine eragümnaasiumi. Õppis ka metsamajandust. Töötas rentniku-praktikandina mõisates. Fotograafiat õppis Heinrich Tiidermanni kursustel. Esimene foto, „Vastseliina lossi varemed”, avaldati saksakeelses aastaraamatus „Heimatstimmen” (1904), seejärel ilmusid fotod ajalehtedes Tallinna Teataja, Postimees, Päevaleht jm.

1910 asutas koos venna Peeter Parikasega Tallinnas oma fotoateljee ja kirjastuse (firma Foto Parikas), kus töötas aastani 1958 (kuni 1940 koos vennaga). 1912 saadi luba teatris ülesvõtete tegemiseks. 1949 ateljee natsionaliseeriti ja kuulus Eesti NSV Teatriühingu omandisse. Ateljee töö tulemuseks oli vendade Parikaste negatiivide arhiiv, mis sisaldas muu hulgas üle 20 000 portree. Arhiiv on jaotunud üle Eesti (Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Fotomuuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis jm).

Oli Vabadussõjas fotoreporter. 1912–18 Eesti Rahvahariduse Seltsi kirjandusharu liige, 1921–24 Eesti Turistide Ühingu juhatuse liige. 1919–32 pidas koos venna ja vendade Konstantin ja Theodor Märskaga ka esimest Eesti filmiühingut Estonia-Film (registreeriti 1920). 1926–31 andsid välja filmiajakirja Filmileht. Olid kino Rekord peaosanikud. Osales koos vennaga Eesti Foto-Klubi (1921) ja Eesti Meisterfotograafide Ühingu (1931) asutamises. 1910–40 avaldasid vennad Parikased fotoalbumid „Tallinn 700” (1920) ja „Eesti sõnas ja pildis” (1923, 1930), fotoõpikuid („Fotograafia õperaamat”, 1911; „Väike fotoamatöör”, 1924 jne) ning temaatilisi kogusid ja postkaarte Eesti vaadete ja kuulsate Eesti inimeste portreedega.

Oli kodu-uurija, sugupuu-uurija, novellikirjanik. 

 EE 14, 2000; täiendatud 2014 (S. Priks, E. Värk); täiendatud 2017