Eesti Ajaloomuuseum
| Eesti Ajaloomuuseumi direktorid | |
| 1940–41 | Hilda Moosberg |
| 1942–44 | Harri Moora (kt) |
| 1944–45 | Leida Loone (kt) |
| 1945 | Liidia Allikas |
| 1945–46 | Grigori Koppel |
| 1946 | Grigori Mironets (kt) |
| 1946–51 | Osvald Saadre |
| 1951–52 | Aleksander Kelberg |
| 1952 | Elsa Sõber (kt) |
| 1952–65 | Alma Puusepp |
| 1965–89 | Peet Sillaots |
| 1989–2005 | Toomas Tamla |
| 2005 | Sirje Karis |
Eesti Ajaloomuuseum (AM) asutati 1864 Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu algatusel. Kandis algselt nime Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum ehk Eestimaa Provintsiaalmuuseum, 1940–41 Eesti NSV Riiklik Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseum, 1941–44 Ajaloomuuseum, 1946–63 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum, 1944–46 ja 1964–89 Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum.
Eesti Ajaloomuuseum on üks Eesti 14 keskmuuseumist.
Kogud, filiaalid ja allüksused
Eesti Ajaloomuuseumis säilitatakse üle 280 000 eseme, dokumendi, foto ja trükise. Algselt asusid muuseumi ruumid Kanuti Gildi hoones Pikal tänaval, 1911. aastal osteti aadlipalee Kohtu tänav 6, 1946 koliti Sakala tänav 35 (praegu Sakala 3). Aastast 1952 paikneb muuseum Suurgildi hoones, külastajatele avati see 1954. 1975 sai ta Maarjamäe lossis filiaali, see avati külastajatele 1987 (Eesti lähiajaloo ekspositsioon). Maarjamäe lossi pargis on nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride väljapanek. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses avati mitu olulist Eesti lähiajalugu tutvustavat suurnäitust – „Kolmevärviline Eesti” (1989, Suurgildi hoones) ning „Stalinism Eestis” (1990, Maarjamäe lossis). 2006. aastast on Eesti Ajaloomuuseumi allüksus Eesti Filmimuuseum. Aastail 2009–11 renoveeriti Suurgildi hoone, kus avati uus püsiekspositsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu“.
 Püsiekspeditsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu" |  2011 avatud püsiekspeditsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu". Relvakamber |  Püsiekspositsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu". Suur saal |
Muuseumi ajaloost
1870 annetati muuseumile Johann Burchardi rikkalik kollektsioon „Mon Faible”, millele oli alus pandud juba 1802. Enne Esimest maailmasõda oli Eestimaa Provintsiaalmuuseum Tallinna kultuurielu oluline keskus, kus lisaks näitustele toimus arvukalt avalikke ettekandeid. 1940 muuseum riigistati, sellega liideti mitme väiksema muuseumi (Politseimuuseumi, Sõjamuuseumi jmt) kogud, osa Provintsiaalmuuseumi varadest anti aga teistele muuseumidele, nt loodusteaduslike kogude põhjal asutati 1941 Eesti NSV Riiklik Loodusteaduste Muuseum (praegu Eesti Loodusmuuseum). Pärast Teist maailmasõda hävitati suur osa Eesti Vabariigi ajalugu käsitlevaid materjale, enamik põhifonde jäi alles. 1990. aastatel hakkas muuseum kiiresti täienema maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajast pärinevate materjalidega.
 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumi ekspositsioon Sakala tänav 3 1949. aastal |  Provintsiaalmuuseumi interjöör 20. sajandi alguses Kohtu tänav 6 |  Püsiekspositsioon Suurgildi hoone suures saalis 1974. aastal |
Publikatsioonid
1842–95 andis Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum välja allikapublikatsioonide sarja „Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands”,1868–1939 kogumikku „Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands”, 1997–2006 ilmus Eesti Ajaloomuuseumi väljaandel kogumik „Töid ajaloo alalt”, 2006. aastast ilmub aastaraamat „Varia historica” ja 2007. aastast allikapublikatsioonide sari „Thesaurus historiae”.
Kirjandus
V. Kuldna. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (Provintsiaalmuuseum) 1842–1940. – Töid ajaloo alalt 4. Tallinn, 2002
Välislingid
E 12, 2003; muudetud 2011
